Oma kätega loodud kodutunne

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljar näitab vihmavarju moodi kokkupandavat puidust kerilauda, mis Jenny Kruse teise ringi poes silma jäi. Pere arvas, et kui selline lambipirne täis külvata, saaks toreda lühtri.
Viljar näitab vihmavarju moodi kokkupandavat puidust kerilauda, mis Jenny Kruse teise ringi poes silma jäi. Pere arvas, et kui selline lambipirne täis külvata, saaks toreda lühtri. Foto: Mailiis Ollino

Pärnakad Anu Hövel ja Viljar Viik ning nende lapsed Liisamari, Erik ja Mia elavad toredas kodus, mis algusest lõpuni oma kätega tehtud.

Kõigel, mis on oma kätega tehtud, on hing sees. Viljar on puusepp, aga kodu lähemalt uurides ilmneb, et ta on veel keraamik, sepp, ahjumeister, puidunikerdaja, restauraator, disainer ja leiutaja. Kindlasti ka vanavara koguja, rääkimata toru- ja elektritööde tegemisest.

Ülejõele ehitas perele kunagi elamu Viljari vanaisa, aga selle pindadest karkassi ja saepurutäitega seinad poleks kolmandat põlve enam vastu pidanud ning kümne aasta eest ehitati kõik uuesti üles. Seintest pliitide ja ahjudeni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles