Leinapargis mõtleb Kalju Sarapu saatusekaaslastele

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Surju valla vapimärgi kavaleri, väsimatu fotokrooniku Kalju Sarapu meenutused on avaldatud kogumikes “Küüditatute lood. Siberi kodu” (2014) ja “Siberist tagasi koju” (2015).
Surju valla vapimärgi kavaleri, väsimatu fotokrooniku Kalju Sarapu meenutused on avaldatud kogumikes “Küüditatute lood. Siberi kodu” (2014) ja “Siberist tagasi koju” (2015). Foto: Urmas Luik

Ulli talus magas pere veel rahulikku und, kui uksele klopiti ja avama läinud peremees püssitorude ees tuppa taandus. Alanud oli operatiivplaani “Priboi” täitmine, Eestist kuulus väljasaatmisele 7500 peret ehk 20 500 inimest.

Ulli talu Ristikülas aitas plaani täita viie inimesega. Need olid isa Heinrich ja ema Leida Sarapu ja lapsed: kolmekuune Maimo, kahe ja poole aastane Enn ning nelja ja poole aastane Kalju.

Reedel, 25. märtsil 1949 kella viie ajal varahommikul andsid küüditajad perele 20 minutit aega asjade kokkupanemiseks “na dlinnuju putjovku”. Ema haaras Singeri õmblusmasina ja mõne kanga, isa piimanõu siirupiga, paar tükki soolalihatünnist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles