Eestimaa suurim piimafarm Halinga OÜ on jõudnud pankroti äärele, kus üheksa miljoni eurone võlg, sisetülid ja üleüldine piimakriis ähvardavad ettevõtte üle kuristiku serva lükata.
Balti suurim piimafarm kõigub kuristiku äärel
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
14. aprill 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2012 otsustas Halinga OÜ omanik Raul Peetson teha 7,5 miljoni eurose investeeringu, mis muutis piimafarmi Baltimaade suurimaks.
Nüüd on 68 töötajaga ettevõttes 3600 veist, kuid ka 120 rahulolematut võlausaldajat, kellele ollakse võlgu kokku üheksa miljonit eurot. Halinga OÜ omanik ei kahetse tehtud otsust, kuid tunnistas, et investeering sattus õnnetule ajale.
“Me ei saanud lüpsifarmi piisavalt kiiresti vedama ja kui piimahind hakkas langema, olid mured käes,” kirjeldas Peetson. Olulist rolli nüüdses raskes seisus mängivad tema ütlust mööda ka kinnine piir Venemaaga ja piimakriis Euroopas.
Võlgade maksmiseks koostati möödunud aastal saneerimiskava. Kava on juba kolmandas kohtuastmes vaidlustatud, kuna võlausaldajad pole plaaniga rahul. Peetsoni sõnutsi pole pankrot ammugi lahendus, sest see jätaks võlausaldajad üldse rahata.
Peetson pole nõus saneerimisnõustaja Veikko Toomere ja endise juhataja Agu Laanemetsaga, kes väidavad, et firma peaks pankroti välja kuulutama. Peetson arvab, et omad üritavad teda “põlve tulistada”.
Nuga seljas või kuul põlves?
Laanemetsale tundub, et Halinga OÜ on hoopis talle noa selga löönud.
2014. aasta lõpul leppisid Peetson ja Laanemets kokku, et viimane hakkaks raskustes firmat nõustama.
“Kui ma Halinga tegutsemist oma silmaga nägin, sain aru, et seal valitses täielik korralagedus. Loomi söödeti siis siloga,” kirjeldas Laanemets. ”Kuidas me saame rääkida võlgade tasumisest, kui pole raha isegi loomadele süüa osta?”
Laanemets andis firma majandamisele hävitava hinnangu, kuid tema arvates oleks saanud olukorda siis veel targa juhtimisega päästa.
Laanemets ja Peetson otsustasid koostööd jätkata.
Jaanuaris 2015 sai Laanemets esimest korda Halinga juhatuse liikmeks. See oli aeg, kui piimakriis kogus tuure. Piimahind langes ja ainuke piimaostja AS Tere jäi ettevõttele võlgu.
Laanemets loeb oma töövõiduks, et suutis kokku ajada võlausaldajad ja neile olukorda rahulikult selgitada. Samuti jõuti Laanemetsa juhtimisel selleni, et leping Tere ASiga lõpetati ning piima hakati vedama Valiosse ja E-piima. “Tundus, et asi hakkab laabuma,” ütles Laanemets.
Möödunud aasta kevadel lõpetas Laanemets koostöö Halinga OÜga. Ta polnud rahul Peetsoni majandamisega ja tuli juhatusest ära.
Tülid viisid kohtusse
Kuigi Laanemets polnud enam OÜ Halinga juhatuse liige, küsis Peetson temalt sageli nõu. Möödunud aasta suvest koostöö jätkus, kuid Laanemets polnud nõus koos Peetsoniga juhatuses olema. Omanik tõstis Laanemetsa juhatuse ainuliikmeks.
“Lasin end ära rääkida ja astusin sama reha otsa,” tõdes Laanemets tagantjärele. ”Mina pidin võlausaldajatele selgitama, miks me neile võlgu ei maksa, samal ajal kui Peetson tegi tarbetuid kulutusi.” Laanemetsa ütlust mööda üritati teda tanki lükata.
Reha otsa astus enda arust Peetsongi. Ta kahtlustab, et Laanemets ja nüüdne saneerimisnõustaja Toomere võivad teha koostööd ja see võib viia Halinga OÜ hävinguni.
Laanemets lõpetas taas Peetsoniga koostöö. Halinga OÜ ei tasunud tema ettevõttele teenuse eest viimase paari kuu arveid. Laanemets esitas kohtusse Halinga OÜ pankrotiavalduse. Halinga OÜ esitas vastuhagi ja üritab Laanemetsa tasu tagantjärele vähendada, sest endise nõukogu väitel pole ta kohustusi täitnud. “Tööplaanis on selgelt kirjas punktid, mida ta ei täitnud,” sõnas Peetson.
Laanemets süüdistab praegustes hädades Peetsoni, Peetson koos ettevõtte nõukoguga Laanemetsa ja saneerimisnõustajat, et nood üritasid meelega firmat mutta taguda.
Peetsoni ütlust mööda muutis saneerimisnõustaja meelt, kui algas kohtuasi Laanemetsaga. Peetsoni ja firma nõukogu väitel on Toomere Laanemetsaga mestis.
Laanemetsa ja Toomere arvamus, et firma peaks pankroti välja kuulutama, tekitab ettevõtte nõukogus kirgi. Nõukogule ja Peetsonile on jäänud mulje, et Laanemets üritas firmast kasu lõigata. Nad kahtlustavad, et endine juhataja ei plaaninudki firmat päästa.
Ettevõtte saneerimisnõustaja Veikko Toomere tõdes, et ei tahaks selles vaidluses pooli võtta, kuigi Halinga OÜ nõukogu süüdistab teda just erapoolikuses. Toomere on veendumusel, et Halingal pole vahendeid saneerimiskava täita.
Pikemat usutlust saneerimisnõustaja Veikko Toomerega lugege täna digilehest!