Võrgud ja mõrrad ei taha merre mahtuda

Kutseliste kalurite hulgas on tekkinud vaidlus ankurdatud kalapüüniste paigutamise üle Pärnu ja Liivi lahte, kuna ühed peavad kinni kaluribrigaadide vahel ajalooliselt kujunenud püügipiirkondadest, teised seevastu mitte.

Seetõttu on mitmel pool meres potentsiaalselt tekkimas olukord, kus püüniseid pannakse kevadpüügil merre tihedamalt, kui neid seadusekohaselt mahub.

Mitte sellepärast, et veeseis oleks madal või rand avamere suunas nihkunud, vaid kudema ujuva räime teekond on teada ja just sinna targad kalurid oma püünised seada tahavad.

Kalapüügieeskiri sätestab aga püünistele kindlad vahekaugused, millest tihedamalt neid panna ei tohi. Kui kokkulepetest kinni ei peeta, pannakse püüniseid vette põhimõttel “kes ees, see mees”.

Vaidlused on kalurite vahel muutunud üsna tuliseks, nii et Lindi kandist kostis koguni ähvardusi võrgud katki lõigata, kui need ajalooliselt kujunenud püügikorda rikuvad.

Kalurite vahel püüab vaherahu sõlmida kalureid ühendav Liivi lahe kalanduskogu. Selle tegevjuht Esta Tamm oli ses suhtes lootusrikas.

Samal ajal ei piirdu kalanduskogu üksnes lepituskõnelustega, vaid on saatnud mitmele ministeeriumile ja keskkonnainspektsioonile palve erandkorras jätta rakendamata kalapüügieeskirjast tulenevad sanktsioonid juhul, kui avastatakse, et kalapüünised – olgu mõrrad või võrgud – on kevadpüügihooajal merre ankurdatud lubatust tihedamalt.

“Kalapüügikoormust tihedamalt asetatud püünised ei tõstaks, kuna räimepüük on niikuinii kvootide alusel jaotatud ja lõpeb kohe, kui lubatud kogus on Liivi ja Pärnu lahest välja püütud,” selgitas Tamm. “Kinnitasime oma pöördumises, et püüame leida aasta jooksul lahenduse, kuidas edasi minna. Teeme kõik, et selline olukord 2017. aasta püügihooajal ei korduks.”

Tuleval aastal on oodata uut kalapüügieeskirja, mille sõnastust ja sisu on arutatud Pärnuma kaluritegi osavõtul. Muude ettepanekute seas esitasid kalurid seadusekirjutajaile vajaduse vähendada püüniste merre asetamise minimaalset vahemaad.