Kärtsti! plahvatas miin mõne sammu kaugusel Albert Teppandist. Noore mehe vasak käsi oli verine, kild oli viinud sõrmelt naha. Ja siis tundis ta, et alumist kehapoolt ei ole enam.
Tellijale
Võõrasse sõtta sunnitud eestlastest valmib käsikiri
23. aprill 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mõtlesin, et miin viis jalad otsast, hakkasin terve käega kobama, jalad olid küljes. Hiljem selgus, et miinikild oli tunginud läbi sineli, puhvaika ja aluspesu, robinal selgroo vahelt läbi vaagnaluu alla,” meenutab Pärnu-Jaagupis elav Albert Teppand kolmapäeva, 23. detsembrit 1942.