Võõrasse sõtta sunnitud eestlastest valmib käsikiri

Silvia Paluoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Siin on üle 600 lehekülje käsikirja eestlastest sõdades 20. sajandil,” näitab Albert Teppand oma kodus Pärnu-Jaagupis mahukat uurimust.
“Siin on üle 600 lehekülje käsikirja eestlastest sõdades 20. sajandil,” näitab Albert Teppand oma kodus Pärnu-Jaagupis mahukat uurimust. Foto: Urmas Luik

Kärtsti! plahvatas miin mõne sammu kaugusel Albert Teppandist. Noore mehe vasak käsi oli verine, kild oli viinud sõrmelt naha. Ja siis tundis ta, et alumist kehapoolt ei ole enam.

“Mõtlesin, et miin viis jalad otsast, hakkasin terve käega kobama, jalad olid küljes. Hiljem selgus, et miinikild oli tunginud läbi sineli, puhvaika ja aluspesu, robinal selgroo vahelt läbi vaagnaluu alla,” meenutab Pärnu-Jaagupis elav Albert Teppand kolmapäeva, 23. detsembrit 1942.

See päev pööras 20aastase mehe sõjateed põhjalikult. Tagantjärele on ta mõelnud, et säästis ehk hukkumast Venemaal, kus Punaarmee täitis käsku vallutada Velikije Luki linn ja võtta vangi baltisaksa parun von Sass.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles