Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius kinnitasid, et Pärnu spordihalli ehituse ja hooldamisega seotud isikud ja äriühingud on hakanud oma naha päästmise nimel tõmblema.
Spordihalli varingu lugu kisub kurjaks
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
5. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel esmaspäeval arutlesid spordihalli juhataja Vambo Talu ja seal ehitajatepoolset ehitusjärelevalvet teinud osaühingu PG Projekt esindaja Ilme Palu ühiselt, kui kiiresti on võimalik väikese saali varingust tingitud kahjustuste järel maja suur saal sportlastele avada. Ent eile, kui kohal olid kahju kokku löövad ja varingu põhjusi otsivad eksperdid, ei lastud “julgeoleku kaalutlustel kõrvalisi isikuid” nagu ajakirjanikke enam hoone teisele korruselegi, kus eksperdid töötasid.
Kivimägi ütles eile hommikul telefonitsi, et selle hoone ehituse ja hilisema hooldamisega seotud osapooled on “hakanud jõuliselt oma nahka päästma”.
Sama kinnitas Kosenkranius, kui eile koos linnavalitsuse kohale kutsutud sõltumatute ehitusekspertidega spordihalli ilmus.
“Asi on läinud tõsiseks ja igaüks püüab sellest loost puhtana välja tulla, olgu ehitajad, projekteerijad, hooldusfirma, objekti ehitusjärelevalve tegijad või halli juhtkond,” loetles Kosenkranius oma huvide eest seisjaid.
Samal ajal teatas linnavalitsuse avalike suhete teenistus, et spordihalli juhtkond polnud ühegi “kindla ettevõttega” lumekoristuseks lepingut sõlminud.
“Lumekoristuse töid teinud ettevõte tegi tööd suusõnalise lepingu alusel,” teatas avalike suhte teenistuse juht Maria Murakas-Ollo. “Kirjalikku lepingut tööde teostamise ajal sõlmitud ei olnud.”
Esialgu kedagi ei süüdistata
Lume ajamine spordihalli katuselt on aktuaalne seetõttu, et ühe versiooni kohaselt aeti halli kõrgemalt katuseosalt lumi halli väiksemale madalamale katusele, mis võis varingule kaasa aidata.
Samal ajal ei süüdistanud linnajuhid Kivimägi ja Kosenkranius otseselt veel kedagi. Linnapea ütles vaid, et tal on rida küsimusi, millele tahab vastust saada. Näiteks, miks oli halli väiksema saali katuse konstruktsioon erinev suure saali katusest, milliseid konkreetseid muudatusi hoone projektis ehituse odavdamise nimel tehti ja kuidas need võisid mõjutada järgnevaid sündmusi.
Palu selgitas esmaspäeval, et juhtunus on süüdi riigihanke tingimused, mis sunnivad valima odavaima pakkumise, mis omakorda paneb maja valmimise nimel hiljem kulutusi kärpima. Palu ütles, et kui uus katus ehitatakse, tuleks konstrueerida raudbetoonist nagu nõukogude ajal. Sama meelt oli linnapea.
“Minagi pole nõus sama konstruktsiooni taastamisega,” sõnas Kivimägi. “Raudbetoon võib olla materjalina lahendus.”
Linn pakub rahalist julgestust
Eilsest alates hakati halli varingust tingitud kahju ulatuse üle eri ekspertide abil arvet pidama ja selgitama võimalikke süüdlasi. Halli juhataja sõnade kohaselt on talle tähtsaim halli suur saal kiiresti sportijatele avada.
“Soe on sees, suure saali põrand kuivab, õhuniiskus on normis,” loetles Talu kiire avariitöö tagajärjel saavutatut. Eile töötas spordihallis isegi valvelauatöötaja ja vähemalt esimesel korrusel hakkas maja argipäevarutiin ilmet võtma.
Ometi on halli kiire avamine lahtine, sest linnavalitsuses alles oodatakse pühapäeval ehitusprojekteerimise instituudi tehtud ekspertiisiakti, mille eesmärk on analüüsida, kas praeguses olukorras saab suurtki saali sportlastele ilma katust tugevdamata avada.
Linna tellitud ja eile käivitunud põhjalikuma ekspertiisi tulemusi oodatakse alles kuu aja pärast.
Samal ajal lubas Kivimägi, et linnavalitsus annab raha viga saanud suure ja väikese spordisaali vaheseinte tugipostide remondiks, mis on suure saali lähiajal avamise üks esimesi eeldusi.