Pärnus lasti käest esimene võimalus ristluslaevandusega teenida

Foto: Shutterstock

Pärnust kui ristluslaevasadamast on räägitud aastaid, konkreetsemalt viimased kaks, mil alustati kesklinna kai rekonstrueerimist ja suurte reisilaevade tarvis kõrgemaks ehitamist.

Kuigi kai ehitus on alles pooleli ja selle valmimine tuleva aasta kevadeks ripub Pärnu sadama nõukogu liikme Kaspar Koka lubaduse küljes, seisavad Pärnu linn ja maakond ikkagi tõsiasja ees, et esimese oodatava ristluslaeva turistid sõidutatakse 2017. aasta 17. juulil Viljandimaale. Esimene võimalus ristluslaevandusega teenida näib olevat Pärnus käest lastud.

Järgmiste tulek 2018. aastal sõltub nüüd viljandlastest, kuidas laevaturistid nende pakutavaga rahule jäävad.

Keegi pole süüdi

Koka sõnul sadamat selles, et pall on mulkide väravas, süüdistada ei saa, sest sadama teenus ristluslaevale lõpeb, kui laev on sildumise järel otsad võtnud ja koos turistidega avamerele lahkunud.

Ristluslaevanduses töötanud inimeste jutu järgi on ülekohtune heita lõbusõidulaeva mahamagamist ette Pärnu linnavõimule või kohalikele turismiarendajatele, sest kruiisikompaniid sõlmivad maapealseid lepinguid enamasti ühe partneriga, kes võtab vastutuse maale tulnud turistide meelelahutamise eest oma õlgadele. Ja konkurents selles valdkonnas on tihe.

Ometi on just siin Koka sõnade järgi koht, kus linnavõim, palgalised turismiarendajad ja maakond saaksid ennast nähtavaks teha.

Selleks tuleks käia messidel, otsida kontakte kruiisikompaniidega, vajadusel ristluslaevade ja neid maa peal teenindavate firmadega. Ja pakkuda teenust ning tegevusi linnas ja maakonnas.

Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepp on sellise nõudmise suhtes tagasihoidlik. “Pärnu linn ei ole ühenduses ristluslaevade ja maakleritega,” nentis ta. “Teenust osutab ikkagi Pärnu sadam ja linn ei peaks ettevõtlusse sellisel moel sekkuma. Küll oleme plaaninud, kui ristluslaevad tulevad, suurendada infomaterjali hulka, et linna nähtavaks teha ja korrektset teavet pakkuda.”

Arenguteenistuse juhataja lisas, et linnavalitsus on koostöös AS Pärnu Sadama ja Pärnu giididega koostanud juba 2014. aastal pakkumisi laevaturistidele väljasõitudeks maakonda ning otsinud võimalusi muuta nende elu meeldivamaks linnas.

“Pärnu linn näeb turismi arengut maakonnas tervikuna ja selleks koostati Pärnumaa turismi arengukava SA Pärnumaa Turismi eestvedamisel,” ütles linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saks. “Linn omakorda on toonud olulised valdkonnad ja punktid välja Pärnu linna arengukavas aastani 2025 – tegevuskava vaadatakse igal aastal uuesti üle. Muutmise eelnõu esitatakse linnavolikogule hiljemalt 1. juuniks.”

Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastaiks 2014–2020 koostati 2012–2013, mil ristluslaevade Pärnu-külastused tundusid alles unistusena.

Pigem taevas kui meri

Turismiarengu dokumente lugedes võib märgata, et sõna “kruiis” on seal üsna võõras. Küll aga kirjeldatakse tegevusi, mis kaudselt on suunatud ristlusturistide teenindamisele maakonnas. Samal ajal nähakse neis dokumentides mereturismi peamiselt läbi maakonna väikesadamate prisma ja Pärnu sadamat esitletakse turismi seisukohalt jahisadama kontekstis.

Maakondlike turistimagnetite nimistus on aga mõndagi, mis võiks laevalt maabuvaid ühepäevaturiste köita. Näiteks Kurgja talumuuseum, Lottemaa, golfiväljakud. Isegi Paikuse kiviaja teemapark on nimistusse sattunud, ehkki keegi ei tea, millal see valmis tehakse ja milline lõpuks välja nägema hakkab.

Mereturismist enam on turismi arengudokumentides tähelepanu pööratud Pärnu lennuvälja arendamisele ja tšarterlendudele, millega loodetakse Pärnusse meelitada kümneid tuhandeid turiste aastas.

“Käsil on Pärnumaa turismi arengukava muudatuste ettevalmistamine,” teatas SA Pärnumaa Turismi juhataja Kaire Ilus. “Peamised muudatused puudutavad Pärnu lennujaama, aga muudatusettepanekuna on laual ka ristlusturism ja selle arendamine kohapeal.”