Hobused käivad jälle paha peal

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Karl Adami

“Inimesed helistavad iga päev mitmest külast. Praegu on paras hullumaja. Kõrgekalda perenaine ei saanud laudas loomi ilmselt kauem kinni hoitud ja need on juba nädala jagu küla peal,” kirjeldas Vändra valla arengunõunik Kalev Mitt olukorda.

Mitt tõdes, et sel nädalal selgub, mida ette võetakse. Seaduse järgi peaks hulkuvad loomad olema kohaliku omavalitsuse mure. “Tahame koos veterinaarametiga hakata hulkuvaid loomi ära korjama,” rääkis ametnik.

Paraku hobuseid loomade varjupaika vastu ei võeta ning vald on otsinud koostööpartneri, kes on nõus hobused oma talli hoiule võtma. Lemmikloomade pidamise eeskiri sätestab reeglid koerte ja kasside kohta, aga Miti teada hobuste pidamise nõudeid pole.

Kõik kordub

Seaduse järgi tuleb hulkuva looma omanikku eelnevalt hoiatada ja kui omanik hoolealust ära ei vii, on õigus toimetada neljajalgne varjupaika. Mitt helistabki iga päev Kõrgekalda perenaisele Kersti Kännule, et teda teavitada. Känd telefonile ei vasta, ent õhtul helistab tagasi ja teatab, et hobused on kenasti kodus.

“Hobused on targad loomad ja kui naabertalu maadel neile läheneda, pagevad nad oma territooriumi poole,” teab Mitt.

Samas on loomade paigutamine hoiutalli Miti hinnangul ajutine lahendus: kui hulkuv suksu kätte saadakse ja hoiutalli viiakse ning perenaine talle järele tuleb, kordub kõik.

Miti sõnade kohaselt kaldub lugu loomapidamise õiguse ära võtmise poole: seda õigust saab kohtu korras ära võtta ainult veterinaaramet. “Tahame, et see jama lõpeks, aga korrektselt ja seadust järgides,” rääkis arengunõunik.

Naabri viljapõllul

Esmaspäeval arutati teemat kohaliku konstaabliga ja jõuti arusaamale, et see pole politsei rida. Sekkuda saavad ainult kohalik omavalitsus ja veterinaaramet. “Teema kulmineerub järgmise paari nädala jooksul,” lubas Mitt. “Omanik ei pea lubadustest kinni. Talle on korduvalt öeldud, et hobused peavad püsima talu piirides. Kriitiline piir on ületatud,” kõlas valla esindaja seisukoht.

Oriküla elanik Karl Adami rääkis, et üle kahe kuu olid hobused kinni ja tekkis lootus, et kõik on korras. Nüüd on hakanud loomad jälle hulkuma. “Saaks aru, et üks-kaks päeva, sest ikka juhtub,” nentis Adami. Aga hobused on liikvel juba üle nädala. Esmaspäeval Adami hobuseid ei näinud, aga jälgi küll.

Adami teab, et Kõrgekalda naabertalunik Mihkel Jürisson ajas loomad äsja oma vilja seest ära. Suksusid on nähtud mitmel pool ja isegi Samlikul, mis on ligemale kümne kilomeetri kaugusel Kõrgekalda talust. “Ega see saa miski muu olla kui nälg,” pakkus Adami. Kohalik nentis, et see pole külarahva kiuslikkus, sest hobusekasvatuse vastu pole inimestel midagi.

Hobusepidaja Kersti Kändu telefoni teel kätte saada ei õnnestunud.

Kõrgekalda talus oli tänavu veebruari seisuga 27 kabjalist – karja moodustavad kolm muula, eesel, ponid ja raskeveohobused. Talus peetakse veel suuri Kaukaasia lambakoeri. Kriitiliseks muutus olukord 2014. aasta suvel, kui Pärnumaa veterinaarkeskus sai esimese kaebuse selle kohta, et Kõrgekalda hobused ei lase naabritel elada, on rüüstanud naabrite maid ja aedu. Siis puudus talu karjamaal igasugune piire. Tänu puhkenud skandaalile anti mitmele loomale veterinaari abi, talunik rajas hobustele varjualuse ja paigaldas elektrikarjuse.

Foto: PP

Pärnumaa veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi:

Veterinaarkeskuse ametnik ja volitatud loomaarst käisid hobuseid kontrollimas 5. aprillil. Siis olid hobused kinni ja nälgimise märke tol hetkel ei olnud. Aiad olid terved. Kindlasti minnakse sinna järelkontrolliks, alati hinnatakse ka loomade toitumust ja sööda olemasolu. Sealsete hobuste pidamisel pole probleemiks loomade toitmine, vaid nende oma territooriumil hoidmine.

Pärnumaa veterinaarkeskus, politseiamet ja kohalik omavalitsus soovivad leida hobuste kolamise taas tekkinud probleemile lahendust. Loomade äravõtmine kelleltki on alati viimane abinõu. Loomi saab veterinaar- ja toiduamet kelleltki ära võtta siis, kui nende jäämine omanike juurde ohustab loomade elu ja tervist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles