Lapsed, päike, värvid, rõõm, suhtlus, avastused, mängud, joonistused – seda kõike ühendab sõnapaar „sõpruse keel“.
Keel, mida kõneleb sõprus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Sõpruse keel“ – see on põnev projekt, millest võtsid osa Pärnu Tammsaare kooli ja Herbert Hahni kooli 2. ja 3. klasside õpilased. Teoks sai Pärnu õppenõustamiskeskuse psühholoogi ja sotsiaalnõustaja ammune idee tuua vene ja eesti keelt kõnelevad lapsed kokku ning näidata neile: isegi siis, kui sa ei valda vabalt teist keelt, kuid oled positiivselt meelestatud, soovid suhelda, oled sõbralik ja avatud, ei ole keelebarjäär takistuseks, vaid see on hoopis võimalus uuteks kogemusteks ja avastusteks.
Lapsed veetsid üheskoos päeva, mille jooksul mängu ja loominguliste ülesannete täitmise kaudu õppisid tundma üksteist, nii erinevust kui sarnasust. Toimusid vestlusringid sõpruse teemal: mis on sõprus, millised omadused peaksid olema ühel heal sõbral, kuidas käituda, kui soovid saada kellegagi tuttavaks. Rühmategevused ja meeskonnamängud pakkusid ohtralt naeru ja emotsioone.
Süda täitus soojusega nähes, kui siiralt lapsed toetasid ja aitasid üksteist, kui osavalt tuli neil välja töö paarides. Nad avastasid, et ennast saab väljendada mitte üksnes sõnade, vaid ka joonistuste ja näoilmete abil. Et naeratus võib tõepoolest öelda rohkem kui tuhat sõna ja see kõik kokku ongi keel, mida kõneleb sõprus.
Lahkudes väljendasid lapsed rõõmu koos veedetud päeva üle. Nii mõnigi ütles, et nüüd, kui nad peaksid üksteist kuskil nägema, kindlasti peatuvad, et tervitada – nad on ju sõbrad!
Projekti rahastasid Pärnu linnavalitsus ja Tammsaare kool.