Kaupo Meiel: Abituriente kiusates

Kaupo Meiel
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Esmaspäeval algas abiturientide üks aasta olulisemaid aegu, kui eesti keele eksam avas 19. maini vältava karmi teadmiste kontrollimise perioodi. Riigieksamid on aastate jooksul küll veidi muutunud, kuid mõte ikka sama: kiusata kooli lõpetavaid noori veel ühe korra ja nõnda, et see neile elu lõpuni meelde jääks.

Aastate pärast, kui praegustest koolinoortest on sirgunud tööandjad ja töövõtjad, aitab lõpueksamite meenutamine neil kõige raskematestki kriisidest üle saada, sest ükskõik kui karm on elu, pole see selleks valmistumisest hullem.

Selleks, et eksamiperiood enam-vähem terve mõistusega üle elada, läheb abituriendil vaja järgmisi esemeid: pliiatsit, arvutit, seda osa ajust, mis parasjagu elu suurimast armastusest ei mõtle, ristviiteid, Jeruusalemmas pühitsetud krutsifiksi, poolt Vikipeediat, matemaatiliselt väljendatud Tammsaare tsitaate, nahkhiire higi, näkkide pisaraid, minu väikest poni, rula, kolme kilo musta šokolaadi, nelja grillkanakintsu ühelt ja samalt kanalt, värskest naadist ja karulaugust tehtud smuutit, mis on külmutatud ja siis krõbeda peekoniga üle puistatud, vahvleid, kahvleid ja üks surnupealuu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles