Pärnust linnulennult 96 kilomeetri kaugusele jääv Ruhnu pakub elevust nii mere taga kui mandril, sest omavalitsuste piiride ümberkorraldamine võib viia ruhnlaste täies koosseisus naasmiseni Pärnumaa rüppe.
Ruhnu võib saada tagasi Pärnumaa saareks
4. mai 2016, 06:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui haldusreform ei tunneks riigipiire, saaksid Ruhnu järele käe sirutada lätlased, sest saarele lähim koht mandril on 37 kilomeetri kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal.
Praeguse maakonnakeskuse Kuressaareni tuleb Ruhnust 70 kilomeetrit ja sõsarsaare Kihnuni 54 kilomeetrit mereteed.
Talvehooajal lendab Pärnu–Ruhnu liinil lennuk, suvehooajal sõidab kiirkatamaraan Runö Pärnu ja Ruhnu vahet. Lennu- ja laevaühendus on Ruhnul ka Kuressaarega.
Värske teema
Esialgu tundubki elevus tekkinud olevat vaid Pärnus, sest Ruhnu vallavanema Jaan Urveti sõnutsi on ühinemise teema sedavõrd värske, et seda hakkab volikogu arutama alles järgmisel istungil.
Isiklikult motiveerivad Urvetit vaatama Pärnu maakonna kui tõmbekeskuse suunas kolm asjaolu: Pärnust saab kiiremini Mandri-Eesti eri paikadesse, Pärnus pakutavate teenuste valik on suurem, Ruhnu lisab maakonnale kindlasti atraktiivsust.
Ruhnlased suhtumist maakonna vahetusse hakkab vallavalitsus välja selgitama eeldades, et selles suhtes esineb eriarvamusi. “Küllap suudame need lahendada arutelude käigus ja eks otsus selgugi pärast plusside ja miinuste määratlemist,” märkis Urvet.
Teemaga minnakse edasi, kui ruhnlased teavad Pärnumaa juhtide motiive.
“Oleme otsustanud põhjendatult püsida saarvallana, sest paraku pole meil eelkõige asukohast tingituna enamikus valdkondades ühistegevust ega avalikke teenuseid pakkuda,” nentis Urvet. “Ruhnu elu sõltub väga palju ilmast, mis omakorda mõjutab nii laeva- kui lennuliiklust. Just transpordi teema on see, mis kohustab meid ise hakkama saama, sest abi ja lahendused ei jõua sageli meieni ja meil peab olema pidev valmisolek nii päästetöödeks kui arstiabiks.”
Kuressaarest vaadates ei ole Saare maakonna juhtidel tahtmist Ruhnust loobuda.
“Meie oleme ikka seda meelt, et Ruhnu oleks Saare maakonna koosseisus, aga kindlasti tuleb austada kogukonna soove, eriti kui need on tugevalt argumenteeritud, mitte et keegi arvab täna nii ja homme naa,” nentis Saare maavanem Kaido Kaasik.
Kaasik meenutas Saarte Hääles 2013. aastal avaldatud artiklit, mis käsitles Ruhnu elanike soovi ühineda Tallinnaga. Selles loos ütles Ruhnu elanik ja poepidaja Vitali Gerne, et aastakümnete jooksul on ta kogenud väikesaarte elu nii Pärnu kui Saaremaa alluvuses ega ole vahet, mis ja kus, sest elada tuleb siin, Ruhnus.
Maakonna piiride muudatust saab algatada ja kinnitada ainult Eesti valitsus. Seega, kui Ruhnu vald soovib minna Pärnu maakonna koosseisu, tuleb pöörduda Stenbocki majja.
“Ruhnu elanikud peavad ise kaaluma kõiki võimalusi: mis on saare arengule kõige parem? Meile nad oma ametlikku seisukohta veel saatnud ei ole,” teatas Kaasik.
Kihnlastega koos
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste haaras Ruhnu tagasisaamise variandist lennult kinni, nähes selles väljavaadet jätkata katkenud lennuühendust Pärnu ja Kihnu vahel nii, et liin oleks ühendatud Ruhnuga.
“Kui ruhnlased tahavad edasi minna Tallinna või Tartu poole, siis keegi ei plaani sõita Kuressaarde, vaid Pärnu, nii et Pärnu–Ruhnu liinil oli meil sel talvehooajal 200 reisjat rohkem kui Kuressaare–Ruhnu liinil,” võrdles lennufirma esindaja Ülo Mell, tehes kokkuvõtet lennuaastast Pärnust nii Kihnu kui Ruhnu suunal.
Võimaluste avardumist nii laeva- kui lennuühenduse korraldamisel näeb ka Kihnu vallavanem Ingvar Saare juhul, kui Ruhnust saab meie saar. Sõsarsaarte vahel annaks luua lennuühenduse Pärnuga, nagu varem on olnud, mõelda merepäästevõimekusele. Kihnu vallavanem tahab osaleda Ruhnu-teemalistel aruteludel ja seda soovi lubas Pärnu maavanem arvestada. Läbirääkimistesse on samuti kaasatud Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Ruhnlasi seovad kihnlastega pikaajalised sidemed, ilmselt arendasid ruhnurootslased juba sajandeid tagasi nendega nii töiseid kui peresuhteid. Kui 1944. aasta sügisel ruhnurootslased Ruhnust Rootsi lahkusid, sõlmis Saksa okupatsioonivõim just kihnlastega lepingud nende kodude hoidmiseks ja valvamiseks.
“Ruhnus elab inimesi, kes neid aegu mäletavad,” kinnitas Urvet. “Taas oleme ellu äratanud Kihnu-Ruhnu mängud, mis tänavu toimuvad Ruhnus. Asjalikud on meie töösuhted Kihnu valla juhtidega, nii et koostöö Pärnu maakonnaga on meie saare elu loomulik osa.”