Väega taimed peletavad väsimuse

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Shutterstock

Ravitseja Regina Keemani kinnitusel leidub Eestis palju väekaid taimi, millega saab ennast pärast pikka pimedat talve turgutada ja organismile jõudu anda. Esimesed nendest on nina juba mullast välja pistnud.

Keemani selgitust mööda ei olnud meie vanavanaemadel apteegivitamiine vaja, sest kõik vajaliku sai köögiviljadest ja taimedest. Palju kuivatati taimi. “Taimede kasutamine oli palju intensiivsem,” rääkis ravitseja.

Igal taimel on spetsiifiline keemiline koostis: mikroelemendid, vitamiinid, bioaktiivsed ained, fütontsiidid, nii mõjuvad need organitele eri moel, näiteks leevendab kummel põletikku, tugevama toimega on naistepuna.

Köögiviljadelgi on ravitoime. Porgandid sisaldavad A-vitamiini, mis mõjub hästi nägemisele. “Ma ei tea, miks eestlane ei oska oma asja heaks pidada,” laiutas Keeman käsi.

Kellel vähegi võimalus, võiks köögivilja ise kasvatada. Otse kasvukohalt võttes on viljadel hoopis teine väärtus. Seistes kaob bioaktiivne toime ja looduse eluenergia.

Vigala Sass näitas taimede ravivõimeid

Räpinas haljastust ja aiandust ning EPAs metsandust õppinud Keeman hakkas taimede raviomadustesse süvenema pärast seda, kui tal endal terviseprobleemid tekkisid.

“Sõbrad läksid Vigala Sassi juurde. Autos oli vaba koht ja nad kutsusid mind kaasa. Sass rääkis kõigiga ära ja vaatas mind. Ma olingi viimane, kelle ta ette võttis. Ta ehmatas mind kohe sellega, et ütles: “Sul on köögikapp rohtusid täis, räägi mulle, mis seal on.” Pidin läbi tooli kukkuma. Mul ei tulnudki oma rohud meelde selle ehmatusega. Siis hakkasime rääkima ja tema oli esimene, kes mulle õige diagnoosi pani,” meenutas Keeman.

Sass andis nimekirja taimedest, mille teed juua. Nimekirjas oli üks taim, mida Keeman ei tundnud: soo-kassiurb. “Hakkasin mõtlema, et mine nüüd sohu seda taime otsima. Aga kui peenraid rohisin, vaatasin, et selline väike hallikas armas taim. Ja kui määraja kätte võtsin, selgus, et soo-kassiurb kasvaski mul lillepeenras. Ei pidanudki sohu seiklema minema,” rääkis Keeman.

Tohterdaja usub, et iga inimene, kellega kokku puutume, annab mingi impulsi ja väljundi ise midagi juurde otsida. “Meil on otsija natuur,” mõtiskles ta.

Umbrohupeenar annab elujõu

Sellest ajast kasvab Keemanil alati umbrohuks peetav soo-kassiurb peenral. Umbrohi ongi tema sõnutsi visa ja vintske ja annab sama energia inimesele.

Õrnad kultuurtaimed nii palju energiat ei edasta. Meie kliimas kasvavad ravimtaimedki on väekamad kui lõuna pool. “Taim peab võitlema elu eest ja tal on võitlemise power sees. Eluenergiat koguneb rohkem. Nii nagu üks inimene on äpu, aga teine saab igas olukorras hakkama. Taimedega on täpselt sama lugu. Mida kehvemas keskkonnas kasvab, seda suurem jõud on sees,” kinnitas ravitseja.

Kui Keeman hakkas umbrohusalateid tegema, ei öelnud ta esialgu perele, mida salati sisse pani. “Kui roheline oli ära söödud, siis alles võisin rääkida,” avaldas ta.

Kevadsalatisse sobivad esimesed raudrohulehekesed, teeleht, vesiheinavõrsed, kortslehe noored lehed, melissilehed, mustasõstralehed, noored kase- või vahtralehed, vaarikapungad ja väikesed vaarikalehed, kuusevõrsed, mustjuurelehed, naat, samuti maitsetaimede esimesed lehed ja võrsed.

Tugevamaitseliste taimede puhul soovitab Keeman alustada mõnest lehest salatikausi kohta. Kui maitse meeldib, saab rohelist alati lisada.

“Mustasõstralehes leidub palju C-vitamiini. Noori kase- ja vahtralehti natuke salatisse – see on proovimise asi. Kask on hea kopsuhaiguste ja astma vastu. Põletiku vastu. Ega kaseviht ole meil asjata ajast aega rohi olnud,” selgitas Keeman.

Hea vitamiiniallikas on karulauk, milles elab pisikuid tappev fütontsiid. Karulauk toimib nagu sibul ja küüslauk, ainult on mahedam.

“Praegu peaks karulauku kahe suupoolega pistma. Kõigisse salatitesse panema. Varsti tulevad muru- ja longuslauk. Sibulalisi on hästi palju erinevaid. Hapuoblikasuppi saab teha,” soovitas ravitseja.

Keemani väitel tuleks toiduks tarvitada eelkõige värskeid taimi, aga osa neist sobib ka kuivatada ja külmutada. Kõigist kuivatatud taimedest annab talveks teha rohejahu, mida lisada salatitesse, supi sisse, hautistesse, vokirooga.

Külmutamiseks aga iga taim ei sobi, sest külmutamine lõhub õrnematel taimedel rakustruktuuri ja teeb taime sodiks. Karulauk näiteks on õrn, aga nõgest saab väga kenasti külmutada.

Taimi tuleks korjata loodusest, suurtest teedest vähemalt 50 meetrit eemal. Sellise vahemaa järel hajub autode saaste.

Paiseleht

Paiselehe kuldsed õied on esimesed kevadekuulutajad. Keemani jutu järgi sünnivad süüa nii õied kui lehed, mis ilmuvad pärast õitsemist. Paiselehest võib teha nii teed kui kasutada salatis ja supis. “Ta on imeilus ja tal on mahe maitse,” rääkis Keeman.

Paiseleht ravib hingamisteede haigusi: bronhiiti, köha ja nohu. Paiseleheteed saab nohu korral ninna panna. See on mahe ega põleta ja seepärast sobib isegi beebidele.

Salatisse võib paiselehte lisada maitse järgi. “See ongi väga individuaalne. Tugevamaitseliste taimedega alustad lehest–paarist. Mulle meeldib kuulus telekokk Tareq Taylor, sest tema kasutab hästi palju rohelist. Sellega ta köitiski mind. Aga tema maitseb taimi enne. Alati tuleb maitsta,” õpetas Keeman.

Paiselehe õied ja lehed sobivad kuivatamisekski.

Nõges

Nõgesevõrsed on juba ilusad ja parajalt pikad. Nõges tugevdab verd ja annab immuunsüsteemile jõudu. Kui veri on paks, nõges ei sobi.

Tee tarvis tuleb võrsed pesta, kallata üle keeva veega ja lasta kümme minutit seista. Jook on tulvil vitamiine ja mineraalaineid.

Keeman hoiatas, et nõgeseteega tuleb piiri pidada ja seda tohib juua iga nädala või paari järel klaasikese.

Keemani kinnitusel ei ole tema pärast seda, kui hakkas nõgesekuure tegema, enam kevadväsimust tundnud.

Nõgeselehed sobivad suppide, salatite ja köögiviljakotlettide sisse. Nõgest annab hästi kuivatada.

Blanšeeritud nõgeselehed tuleb supile lisada viimasena ja mitte enam keeta. Nõgesesupile soovitab Keeman lisada keedumuna. “Nõges on kui Mendelejevi tabel. Ta tugevdab verd, hästi palju on rauda, kaltsiumi,” kiitis Keeman. Samuti maitsevad tema jutu järgi oivaliselt Mercedes Merimaa retsepti järti tehtud nõgesekotletid. “Võtad keedukartulit, niisama palju nõgest, paar supilusikatäit jahu ja muna. Oivaline vitamiinisöök. Ja tead, kui maitsev see on!” väitis Keeman.

Võilill

Võilill on tervenisti söödav. Õied on ilusad salatisse panna. Võilill teeb salati rõõmsalt kollaseks. Õisi võib niisamagi süüa, sest need on tulvil bioaktiivseid aineid, vitamiine. Sisaldavad palju kaltsiumi, rauda ja fosforit. Võilillel on tugev verd puhastav ja maksa tööd korrastav toime. Võilill aitab kehvveresuse ja lümfiteede haiguste korral. Väljutab organismist ülearust kolesterooli. Ergutab sapi- ja uriinieritust.

Aegade algusest on seda taime peetud elueliksiiriks. Salatitesse kõlbavad lehedki, kuid mõrkja maitse tõttu tuleb alustada mõnest lehest ja soola pole vaja lisada.

Keeman ise eelistab lehtedele õisi.

Nurmenukk

Nurmenuku esimesed õied on avanenud. Nurmenukk sobib salatisse, aga ka voki- ja liharoogadesse. Sisaldab palju orgaanilisi aineid ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Ravib südant ja valuaistinguid ning on rahustav. Kasutatakse hingamisteede haiguste puhul. Suurendab higieritust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles