Viie lapse ema Haini ja kolme lapse ema Rita (nimed muudetud. S. M.) on pidanud läbi elama uskumatuid vintsutusi, et oma lastele elatisraha välja võidelda. Rital see õnnestus, Hainil on kohtutee pooleli.
Bürokraatia tõukab elatisraha nõudest loobuma (2)
11. mai 2016, 06:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata lapse seadusjärgsest õigusest saada toetust mõlemalt vanemalt, on hulk emasid sunnitud üksi laste toidu ja peavarju eest hoolt kandma, sest kohtumenetlused vältavad mõnikord aastaid.
“Kui loed seadusi ja paragrahve, on meil esikohal laps. Siis aga kohus peatab peaaegu poolteiseks aastaks elatise maksmise. Tekib küsimus, kus siis on lapse heaolu?” küsis Rita, kelle kohtusaaga algas 2013. aastal.
“Kohtu poolt kõik seisab, samal ajal pead ju igapäevaeluga toime tulema,” tõdes üksi viit last üleval pidav Haini.
Kohus võib elatisvõlga vähendada
Rita suhe vägivaldse mehega lõppes kaheksa aastat tagasi. Elatisraha nõude andis ta sisse 2013. aastal. “Ma lihtsalt ei julgenud varem, ta lubas mu maatasa teha, kui ma ta käest üldse midagi nõuan,” põhjendas Rita.
Seni sai Rita kahel kohal töötades laste ülalpidamisega üksi hakkama. Töökaaslased soovitasid tal aga kahele alaealisele lapsele siiski kohtu kaudu elatis välja nõuda.
See õnnestuski ja kohtu 2013. aastal tehtud otsuse kohaselt oleks isa pidanud kahele lapsele maksma kokku 320 eurot kuus. Seda ta aga ei teinud ja Rita oli sunnitud raha kättesaamiseks korduvalt kohtutäituri poole pöörduma.
Siis võttis isa noorema lapse ema teadmata enda juurde. “Enne alimentide nõude esitamist ei olnud mingit juttu, et väiksem laps võiks temaga elada,” rääkis Rita.
Rita sai lapse tagasi 2015. aasta mais. Vahepeal oli kohus elatise maksmise peatanud.
Kui juhtum uuesti kohtusse läks, tuli laste isa Rita üllatuseks lagedale tõendiga, et on 60 protsenti töövõimetu. Kohus vähendas seetõttu poole võrra tema varasemat elatisvõlga, langetades selle 1500 euroni. Uue kohtuotsuse järgi peab isa hakkama nooremale lapsele maksma elatist 160 eurot kuus, kuigi riiklik miinimummäär on 215 eurot. “Las siis olla see 160 eurotki kuus. Ma olen õnnelik sellegi üle,” ütles pikast kohtuteest kurnatud ema.
Rita mõtleb veel, kas hakata uuesti käima kohtuteed ja nõuda elatist ka vanemale lapsele või säästa ennast ja saada üksi hakkama. “See meie bürokraatia on niivõrd jube, et sa ei jaksa sellest läbi närida. Eriti veel, kui sul pole mingit seljatagust, kes sind toetaks. Väga-väga raske on. Palju on selliseid naisi, kes jäävadki bürokraatia hammasrataste vahele,” leidis Rita.
Pirivileegid ja kohustused ei käi käsikäes
Filmis “Siin me oleme” ütleb taluperemees oma tütrele, et naine peab toitma mehe ja kuus last. Täpselt sellise kangelasema elu elab viiendat aastat Haini, kes peab toitma-katma oma viis järeltulijat, saamata isegi toimetulekuabi. “Tavaliselt tuleb palgast ja lasterahast täpselt nii palju kokku, et toetust ei saa,” nentis ta.
Kuigi Haini lahkus koos lastega vägivaldse mehe juurest 2011. aastal, andis ta elatisnõude sisse mullu oktoobris, sest seni kestsid kohtuvaidlused hooldusõiguse ja suhtlemiskorra üle. Asjaajamise muudab keerulisemaks, et laste isa on rootslane.
Haini jutu järgi on laste isa mitu korda öelnud, et ei kavatse elatist maksta. “Ma arvan, et isa ei hakka nagunii midagi maksma. Kui riik hüvitaks 100 eurot lapse kohta, oleks see suureks abiks,” hellitas naine lootust.
Ehkki isa laste ülalpidamises ei osale, näeb suhtlemiskord ette, et tal on õigus lastega lävida. “Kohustusi ei ole, aga privileegid on. Ma olen oma juriidiliselt esindajalt selle kohta küsinud. Ta ongi vastanud, et seadus on selline ja suhtlemiskord ei kohusta,” avaldas Haini imestust.
Kaks nädalat tagasi tegi laste isa kompromissettepaneku, et on nõus maksma 100 eurot. Haini lepiks 150 eurogagi, et mingitki toetust saada.
Kui lapsed saaksid toetust, ostaks Haini neile rohkem puuvilju ja käiks kinos. Lapsed on tahtnud rohkem huviringideski käia, kuid see pole kahjuks võimalik. “See, mis hästi palju aitab, on toidupank. Käin sealt korra nädalas läbi,” kiitis Haini abi.
“Kui poleks naiste tugikeskust, oleksin võib-olla ammu juba alla andnud,” oletas viie lapse ema. “See tundub lõputu: kaua võib! Lapsed on varsti suured ja asi ei ole ikka lõppstaadiumis. Tekib lootusetuse tunne.”
Pärnuski tasuta õigusabi andva sihtasutuse Õigusteenuste Büroo juristi Evelyn Bachi sõnutsi ongi hooldusõiguse ja suhtlemiskorra vaidlused keerulised, sest need on ühelt poolt juriidilised, teisalt emotsionaalsed.
Bachi väitel osutub õigusnõu vahel vajalikuks ka miinimumelatise nõude korral, kuna seadus näeb ette võimaluse teatud juhtudel mõista välja elatis alla miinimumi. “Kindlasti ei tohiks vanem jääda ootama, vaid tuleks otsida õigusabi, et lapse huvid ja õigused saaks kaitstud,” soovitas ta.
Õigus elatisele
* Elatisraha miinimummäär ühe lapse kohta on sel aastal 215 eurot kuus. Kohtul on õigus elatise suurust mõjuval põhjusel alla miinimummäära vähendada.
* Vanemal on õigus taotleda kohtumenetlusaegset elatisabi.
* 2017. aastast pikendatakse kohtumenetlusaegset elatisabi seniselt 90 päevalt 150 päevani ja elatisabi päevamäär (3,2 eurot) asendatakse 100 euroga kuus lapse kohta.
* 2017. aastast käivitub elatisabi fond, kust saab taotleda toetust jõustunud kohtulahendi alusel. Elatisabi suurus lapse kohta on kuni 100 eurot kuus.
Allikas: sotsiaalministeerium