Ajamasin näitas merelinna ajalugu ja kuurordielevanti

, Mai lasteaia õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Mai lasteaia viie-kuueaastaste mudilaste rühm osales muuseumis mereaastale pühendatud haridusprogrammis „Merelinn Pärnu“.
Pärnu Mai lasteaia viie-kuueaastaste mudilaste rühm osales muuseumis mereaastale pühendatud haridusprogrammis „Merelinn Pärnu“. Foto: Erakogfu

Muuseum kui õpikeskkond sobib imehästi eelkooliealiste laste teadmiste laiendamiseks, nii osales Pärnu Mai lasteaia viie-kuueaastaste mudilaste rühm seal mereaastale pühendatud haridusprogrammis „Merelinn Pärnu“.

Pärnu muuseumi pedagoogi Tiit Kase koostatud programm sai alguse lastele juba eelmisest külastusest meelde jäänud ajamasinaga rändamisest kiviaega. Lastele anti mõtlemiseks küsimus: miks koopaelanikud valisid elupaiga veekogu äärde? „Et juua saaks,“ tuli esimene kiire vastus.

Sellest arenes arutelu, et vesi annab ka toitu ja isegi kehakatet. Lapsed tundsid ära veeloomad ja -linnud ning kalad, kes inimesele eluks vajalikku pakkusid.

Inimeste elu looduses õpetas neile palju uut ja praktilist. Lapsedki on savist voolinud tasse, kausse, loomi. Inimesed õppisid kasutama savi ja proovisid sellest midagi vajalikku voolida. Kui nad savi kuumutasid, tekkis keraamika.

Edasi viis ajamasin lapsed keskaega – kaupmeeste maailma. Ka Pärnu jäi tänu merele kaupmeeste teele. Kuulsad kaupmehed olid viikingid, kes kasutasid üle merede sõitmiseks kiireid uhkete purjedega laevu. Kuid kauplemise asemel nad tihti vallutasid ja rüüstasid teisi maid. Põnevust pakkusid kindlused, mõõgad, odaotsad, sõjakirved.

Seejärel said lapsed istet võtta kinosaalis ja jälgida filmilõiku merega kaasnevatest ohtudest: suurtest üleujutustest Pärnu linnas ja maakonnas. Lapsed mõistsid, et mere ääres elades tuleb teda tunda. Huvitav oli laste jaoks ringvaate lõik Pärnu suursilla avamisest. Nad said teada, et sild käis vanasti keskelt lahti ja siis said laevad mööda jõge üles sõita.

Ajamasin viis lapsed barokiaegsesse Pärnu linna, mis oli suurel maketil. Ümber linna olid laiad kaitsekraavid ja -vallid, linn oli merekindlus. Lapsed otsisid koos giidiga üles tuttavad hooned, mis praeguseni Pärnus olemas: Punane torn, Tallinna värav, kirikud.

Edasi liiguti aega, kui Pärnust sai suvituslinn ehk kuurortlinn. Selles saalis seisis supelsakste vanker, mida veeti merre hobustega. Supelvanker peitis endas suurt üllatust: selle uksest piilus välja Kuurordielevant – Pillerpalli lasteaia õppealajuhataja Halliki Tammiste. Elevant, kes lastele tuttav Pärnu rannast, kontrollis nende teadmisi ja kutsus siis lapsed Avastaja Põrnika laulumängu õppima.

Lapsed olid rõõmsad, et said nii palju uut avastada ja tutvuda toreda Kuurordielevandiga. Nad soovisid teada, millal järgmine külastus toimub, sest nii palju põnevat jäi veel vaatamata.  Kõik lapsed teavad nüüd, et Pärnu on merelinn ja suvepealinn ning et siin on elatud juba väga ammustest aegadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles