Üha sagedamini kurdavad lapsevanemad, et laps veedab aina rohkem aega nutitelefonis, mille keelamine viib pingeteni omavahelistes suhetes. Ekspert Katrin Aron jagab soovitusi, kuidas kehtestada mõistlikud interneti ja nutiseadme kasutamise reeglid.
Ekspert annab nõu, kuidas tulla toime nutitelefonist sõltuvuses lapsega
16. mai 2016, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Uuringute järgi võib liigse internetikasutuse all kannatada kaks kuni viis protsenti elanikest. Kõige tundlikum sihtgrupp on lapsed, kes otsivad nutiseadmest põnevust ja häid emotsioone, millest päeva jooksu nappis. Tusatuju võivad tekitada näiteks kehvad hinded, millele nutitelefoni kasutamine pakub meeleolu tõstvat asendustegevust," rääkis Tele2 tootedirektor Katrin Aron.
"Kui nooremad kasutavad nutitelefoni peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel, siis eelteismeeast hakkab järjest suuremat rolli mängima eakaaslastega suhtlemine, sest silmast silma suhtlus on asendumas Facebooki, Messengeri, WhatsAppi ja Snapchati vestlustega, mille piiramine tähendaks lapsele eraldamist sõpradest," tõi Aron välja peamised nutiseadme kasutamise ajendid.
Aroni väitel ei pea peaaegu ükski ekspert mõistlikuks keelata lastel internetis tegutsemine, sest sellega jäetakse laps ilma internetiga seotud elu rikastavast poolest. "Nutiseadme kasutamine arendab lapse digioskusi, kui see ei hakka domineerima ega asendama õppimist, suhtlemist või mängimist päriselus," kinnitas ta.
Kuna nutiseadmeid ei ole mõistlik lapsele ära keelata, annab Aron soovitusi, leidmaks kesktee interneti ja nutiseadmete kasutusel.
1. Kehtestage reeglid juba enne nutitelefoni soetamist. Sageli püütakse lastele piiranguid kehtestada alles siis, kui nutitelefon on lapsel juba käes. Keset mängu on aga mängureegleid kehtestada hilja. Seadke juba enne esimest või uut nutiseadet ostes koos sisse reeglid, millistel puhkudel, kui pikalt korraga ja mis otstarbel võib seda kasutada, nii on lihtsam lapselt nende täitmist paluda.
2. Rääkige lasteaias või koolis kaasa selge seisukoha kujundamisel. Paraku võtavad lapsed nutiseadmed kooli ühes. Siin on õpetajate ja vanemate koht lastevanemate koosolekul otsustada, millised reeglid nende kasutamise suhtes koolipäeva jooksul seada.
3. Arendage lapses enesedistsipliini. Vaatamata nõrgale tahtejõule arvavad lapsed, et nad saavad enda internetis veedetud aja piiramisega hästi hakkama. Aidake enesekontrolli treenida lihtsate ja harjumusi muutvate reeglitega: pange kirja optimaalne nutiseadme kasutuse aeg ja iga ületatud veerandtunni kompenseerimiseks andke lapsele ülesanne, näiteks laua katmine, toa koristamine, koeraga õue minek või õe-vennaga mängimine.
4. Pakkuge lapsele rohkem tegutsemisvõimalusi ja ettevõtmisi. Tihti unustavad lapsed end nutitelefoni, kuna vanematel ei piisa neile aega. Pakkuge lapsele muid vaba aja sisustamise viise nii pereliikmete kui sõpradega. Matkamine, lauamängude mängimine, kinoskäik, rattasõit, huviringid – need kõik aitavad online- ja offline-aega tasakaalustada.
5. Õpetage lapsele nutitelefoni otstarbekat kasutamist. Nutiseade peaks koolilapsele kujunema praktiliseks töövahendiks. Kui laps parasjagu internetis surfab, anna talle lihtsaid praktilisi ülesandeid. Näiteks paluge kontrollida bussiaega või otsida mõne vestluses kasutatud võõrsõna tähendust. Nii õpib laps märkamatult nägema nutitelefonis praktilist abimeest, mitte vaid meelelahutust.
6. Tõmmake lapse nutitelefonisse arendavaid äppe. Näiteks on eestlased laste nutiseadmetesse loonud tasuta rakenduse KidED, mis suunab lapse mängimise vahel ülesandeid lahendama ja muudab mängu õppetöö preemiaks. Rakendus pakub valitud aja tagant lapsele eesti keeles matemaatikaülesandeid, äraarvamisharjutusi ja arendavaid küsimusi. Vastates õigesti, laseb rakendus seadet edasi kasutada, kuni tuleb järgmise ülesande aeg.