Pärnu üüriturul tõusevad suveperioodil hinnad lausa viiekordseks, sest suur osa korteritest muutub majutusasutusteks, kus elamine maksaks päevahindade tõttu üle tuhande euro kuus.
Suvepealinna üüriturg ajab kohalikud puu alla (3)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
20. mai 2016, 06:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalikele teeb olukord parajat peavalu. Korteriomanikel on suveperioodil võimalik ühe päevaga teenida sama palju kui muul ajal kuuga, see tähendab, et kasulik on elanikud korterist enne suve välja saada.
Kas kolida puu alla?
“Mis toimub Pärnus?” küsis väikese lapse ema Kadi, kes pärast poolteist aastat üüripinnal elamist enne juunit kodust välja aetakse.
“Omanik teatas vaid paar nädalat ette, et pean ära minema,” ütles ta. Üüriturgu uurides aga tabas lapsevanemat šokk: suvel peab korteri eest välja käima ligemale tuhat eurot kuus.
“Omanik pakkus, et septembrist võin tagasi kolida. Kas pean siis igal aastal puu alla kolima, kui tuleb mingisugune Weekend Festival?” oli Kadi nõutu.
Tema sõnutsi reageerib iga odavama ja pikaajalisema pakkumise peale kümneid huvilisi.
Nelja lapse ema Ülle Vaga muretseb kodutuks jäämise pärast. “Olen korterit otsinud juba kaheksa kuud. Mul oli tähtajatu leping, kuid korteri omanik soovib, et vabastaksin korteri juuni lõpuks,” sõnas naine, kelle väitel on talle tihti ära öeldud laste arvukuse tõttu.
“Linnavalitsusest öeldi, et kui kusagile pole minna, mingu ma turvakodusse. Kuhu ma oma isiklikud asjad ja mööbli paigutan?” küsis Vaga, kel lootusetuse tunne suve lähenedes aina süveneb.
Noor tallinlanna Liis Linnas on otsinud korterit kolm kuud. “Praegune on mul ainult juunini,” ütles ta. “Usun, et kui ei leia, pean kolima teise linna. Suure tõenäosusega naasen koju Tallinna. Ma ei tahaks seda, aga muud võimalust ei paista olevat.”
Linnasel tuli küll idee tasuda suvekuudel üüri sõbrannadega kolmekesi, kuid isegi siis osutusid hinnad liiga kõrgeks. “Lootusetu on praegu midagi leida,” tõdes ta.
Pereema Maris on juba üle aasta üritanud täiskasvanud tütrele Pärnus korterit leida. “Elame linnast väljas ja tema käib linnas tööl. Juhiluba on alles tegemisel ja bussiliiklus ei klapi tööaegadega. Seetõttu peame teda ise linna sõidutama,” kirjeldas ta.
Marise jutu järgi on korterit olnud peaaegu võimatu üürida. “Oma elu alustada sooviv noor naine ei leia seda Pärnus kohe üldse,” ütles ta.
Pereema kurdab, et olgu eelarve kas või 1000 eurot, korterit, kus saaks elada üle üheksa kuu järjest, ei ole võimalik leida. Suurt osa elamistest pakutakse septembrist maini või ainult suveks.
Arco Vara kinnisvarafirma Pärnu osakonna juht Diana Nõmme selgitas, et vahel on helistanud mõni klient Tallinnast või välismaalt, kes tõdeb, et võib korteri eest ka 2000 eurot kuus maksta.
Noored ja üksikvanemad kodu ei saa
“See on halb uudis noortele ja värskelt lahutatud paaridele, kes laenu ei saa. Pikaks ajaks on väga keeruline korterit saada,” rääkis ta.
Nõmme ütlust mööda sõltub päeva või nädala kaupa üüride majandamisel väga palju ilmast. “Möödunud aastal teenisid pärnakad vaid Weekendi ajal, juunis ja juuli lõpus väga mitte ja korterid seisid tühjalt,” ütles osakonna juht. Samas on tema hinnangul lühiajaline üürimine kasvav trend.
“Kuigi statistiliselt on raske võrrelda kuu- ja nädalapakkumisi, võib öelda, et nelja-viiekordsed on hinnavahed küll. Näiteks kui talvel saab heas seisus korteri eest 350 eurot, võib suvel hind küündida 1500 euroni,” ütles ta.
Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Eliisa Vellama sai suveks Pärnusse mõnusa praktikakoha. Katust pea kohale ta aga pole saanud, sest kinnisvarapakkumisi vaadates tabas teda šokk. “Mind väga ehmatasid Pärnu korterite üürihinnad, kuid see on arusaadav, sest Pärnu on suvel puhkamiseks hea koht,” ütles ta.
MTÜ Pärnumaa Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk on Pärnu kolledžis noortega üürituru teemal vestelnud ja jõudnud järeldusele, et tublidel noortel pole suvel võimalik suvepealinna panustada.
“Suvel tudengid Pärnusse tööle tulla ei saa, sest mais visatakse nad korterist välja ja suvised üürihinnad on vastuvõetamatud,” põhjendas ta. “Ajal, kui nende panust kõige rohkem vaja on, pole neil siin kohta.”
Habakuke sõnutsi võiks majutusteenuse pakkumine paremini eristatud olla. “Praegu on olukord segane. Kindlasti on väga palju nii-öelda põrandaalust tegevust,” arvas ta.
Pärnu abilinnapea Rainer Aavik:
Mõistame eluasemeprobleemi ja kirjeldatud olukord on kindlasti keeruline. See on suvituslinna eripära, mille leevendamiseks toimivat lahendust ei ole.
Käivad tulised arutelud näiteks riiklikult toetatud üürielamute teemal, mis korrastaks üüriturgu.
Teisest küljest tekitab see teema küsimusi, kas selline sekkumine üüriturule on asjakohane ja põhjendatud, sest pakkumise suurendamine võib vastupidiselt hoopis halvendada elamispindade kättesaadavust.
Keeruliseks teeb lahenduste otsimise seegi, et kogu üüriturgu me paraku ei tunne, sest statistilised andmed kajastavad vaid legaalsel turul toimuvat.
Peame tõdema, et linnavalitsuse käed jäävad selliste eluasemeprobleemide leevendamisel lühikeseks.