Hundid murdsid mullu Pärnumaal 77 lammast

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hunt.
Hunt. Foto: Toomas Huik / Postimees

Keskkonnaamet hüvitas 2015. aastal karjakasvatajatele ja mesinikele suurkiskjate tekitatud kahjud 201 145 euro ulatuses, Pärnumaal hüvitati kahjusid 22 332 euro eest.

"Pärnumaal murdsid hundid keskkonnaametile teadaolevalt 2015. aastal 77 lammast ja viis vasikat, ilvest peeti 15 lamba murdjaks. Pruunkaru kahjustas nelja mesiniku 27 mesitaru," sõnas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Suuremad ühekordsed murdmisjuhud toimusid Pärnumaal Tõstamaa vallas, kus ühel juhul vormistati korraga 23 lamba murdmine. Üksikuid murdmisjuhtumeid tuli ette veel Vändra, Saarde, Tori, Koonga ja Paikuse vallas peetavates lambakarjades.

"Pärnumaal on viimastel aastatel hundi tekitatud kahjustused oluliselt vähenenud," rääkis Talvi. "Näiteks 2014. aastal murti maakonnas 110 lammast ja 2013. aastal 82 lammast."

"Murdmiste vähenemisele aitavad kaasa lambakasvatajate rakendatud ennetusmeetmed," selgitas Talvi.

Keskkonnaamet hüvitas 2015. aastal Pärnumaal 50 protsendi ulatuses ka kolme karjakasvataja ja ühe mesiniku tehtud kulutused, et karjaaedu ja mesilaid piiravad aiad kiskjakindlamaks teha.

Üle Eesti laekus eelmisel aastal keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188 kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – mullu murti Eestis 951 lammast. Samuti murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsesid ja koeri.

"Suurkiskjate poolt põllumajandus- või lemmikloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud loomaomanik viivitamatult teavitama keskkonnaametit, kes hindab seejärel kahju suurust," rääkis Talvi. "Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses."

Keskkonnaamet hüvitab 50 protsendi ulatuses kulutused, mis on tehtud kiskjakahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. Eelmisel aastal esitas 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete hüvitamiseks ja nende tehtud kulutusi hüvitati 55 191 euro ulatuses. Peamiselt rajati karjamaid ja mesilaid piiravaid elektritarasid, samuti soetati karjavalvekoeri.

"Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaator. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ja inimese vara kasutamine tuleb neile teha võimalikult raskeks. Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobivad elupaigad ning milline on metsloomade loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavus," ütles Talvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles