Pärnumaa kalurite seas tekitab paanikat keskkonnainspektsiooni moodne võrkude mõõtevahend, mis muudab sadade tuhandete eurode väärtuses püügivahendeid ebaseaduslikuks.
Moodne mõõteriist jätab kalurid leivata (2)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
25. mai 2016, 07:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Istusime kalameeste ja inspektsiooni esindajaga koos ning kalurite toodud võrgud vastasid kiiluga mõõtmisel seadustele, uue mõõdikuga aga mitte,” tõdeb kutseline kalur Raio Piiroja. Tema sõnutsi võib võrkude keelamise tõttu sel kevadel kalapüük Pärnu lahest üldse ära jääda. “Kogu siinne rannikuala elab kalapüügist,” põhjendab ta, miks probleem on Pärnumaa jaoks ülimalt oluline.
Uus või vana?
Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus lükkab aga ümber meedias toodud väite, et mõõteseade on uus. Kollasesse kohvrisse peidetud elektroonilist mõõteseadet Omega on inspektorid kasutanud 2009. aastast vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele ja sellega on tehtud üle tuhande mõõtmise.
Piiroja teab, et inspektsiooni käsutuses on mõõtevahend seitsmendat aastat, kuid tema jutu järgi kasutati möödunud aastal reidi käigus veel mõõtekiilu. Probleem tekkis selleaastasel reidil, kui kasutati uut mõõdikut ja oluline osa kaluritest muutus seaduserikkujaks.
Mittetulundusühingu Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm ütleb samuti, et siiani kasutas inspektsioon kontrollimisel silmade mõõtmiseks kiilu, nii nagu kaluridki mõrdade valmistamisel. “Elektroonse mõõteriistaga mõõtmine tuli üllatusena, sest siiani ei ole seda aparaati meile tutvustatud, olgugi et inspektsioon väidab, et süsteem on seitse aastat vana,” tõdeb ta.
“Teisipäeval kästi rannakaluritel mõrrad eemaldada, kuigi meie jaoks on see korraldus küsitav,” jääb Tamm murelikuks.
“Kui see neil nii kaua olemas on olnud, kuidas nad siis ei teadnud, et vahendid nii erinevalt mõõdavad?” küsib Piiroja. Tema ütlust mööda oleks inspektsioon võinud probleemi ennetada ja peaks kalurite süüdistamise asemel peeglisse vaatama.
Õmbluse arvates lahvatas infomüra sellest, et kõnealust seadet ei ole kasutatud massiliselt, vaid pisteliste kontrollide ajal.
“Minu seletus on see, et 10.–12. maini oli Liivi lahel ühisoperatsioon ja prioriteet oli võrgusilma mõõtmine, kuna oli teada, et sellega on probleeme,” otsib Õmblus üleöö meediasse paisatud uudisele seletust.
Seaduse järgi mõõdetakse elektroonilise mõõdikuga just meres kasutatavaid võrke. “Peipsi järvest võid kala püüda, tuled 60 kilomeetrit Pärnu poole ja oled sama võrgu tõttu seaduserikkuja,” tõdeb Piiroja.
Piiroja hinnangul ootab kalureid pankrot, kui praegused võrgud ebaseaduslikuks kuulutatakse. Iga mõrd maksab 5000–8000 eurot ja eri kalade jaoks on vaja mitut mõrda, mõrrakastid maksavad 20 000. Nii lendavad vastu taevast kõik PRIA toetused. Näiteks Piiroja on investeerinud kalapüügivahenditesse 200 000 eurot.
Saatuslikud millimeetrid
Kalurid mõõdavad võrgusilma kiiluga, lükates selle otsa nii kaugele, kui silma suurus võimaldab, ja saavadki tulemuseks ettenähtud 60 millimeetrit. Sellest tekibki vastuolu nõudega, mille järgi tuleb võrgusilma mõõtmisel kasutada jõudu 10 njuutonit. Elektrooniline mõõteseade kasutab silma venitamisel aga täpselt sellist jõudu, mistõttu on mõõtetulemused varasemast väiksemad.
Näiteks meres pisteliselt kontrollitud kalavõrkudel oli silma suurus 56 või 57 millimeetrit, seega kolm-neli millimeetrit vähem, kui Euroopa Komisjoni määrus ette näeb.
“Tulemus oleneb võrgust, kaua vees olnud võrkudel ei venita isegi nii palju välja, need jäävad 53 millimeetri juurde,” tõdeb Õmblus.
Piiroja sõnutsi ei vastanud tingimustele ka tuttuued võrgud. Kalamees tõi lihtsa näite. Kui pakendil on kirjas, et võrk on 60 millimeetrit, mõõdab kiil hoopis 64, kuid elektrooniline mõõdik 56 millimeetrit.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul täpsustab, et probleem on eelkõige selektiivsete mõrdadega, mida kasutatakse Pärnu lahel Kotinina-Tahkunina joonest põhja pool ja millele kehtib teistsugune püügirežiim võrreldes muude piirkondadega.
“Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest alal, kus nende esinemissagedus on kõrgeim,” põhjendab Tuul.
Tuule selgituse järgi võimaldab suurem silmasuurus noorjärkudel teatud püünise osadest takistamatult läbi ujuda.
“See tähendab, et väljaspool nimetatud ala tohib praeguste mõrdadega püüda,” kinnitab Tuul.
Seega pole Pärnu lahest väljaspool püüdvatel kutselistel kaluritel ärevuseks põhjust. Teiste mure kostab aga kaugele ja ametkonnad otsivad lahendust.
“Olukord on tõepoolest keeruline, praegu mingit lahendust veel ei tea,” nendib Tuul. Talle on teada, et tuleval nädalal on planeeritud keskkonnaministri juures nõupidamine, kuhu kutsutakse Liivi lahe kalanduskogu, et olukorda analüüsida ja proovida leida lahendust. Kohtumisel osalevad ka mereinstituudi ja keskkonnainspektsiooni esindajad.
Kõige tipuks tõdeb Piiroja, et silma suurus ei muuda põhimõtteliselt midagi. “Nii või naa viskad alamõõdulised kalad tagasi, võrgus on ju elavad kalad. Trahvi ei taha keegi saada,” kommenteerib ta.
Piiroja ei tea, mis tulevik toob. “Oleksin praegugi merel, kuid selle asemel pean võitlema selle eest, et kalapüük Pärnus ei sureks.”
Eelmainitud kontrolli ajal mais avastasid keskkonnainspektorid üheksa kalurit, kellele alustati haldusmenetlust ja anti korraldus viia võrgusilm kümne päeva jooksul nõuetega kooskõlla või sobimatud võrgud püügilt eemaldada. Kui see nõue jääb täitmata, on inspektsioonil õigus alustada sunnirahamenetlust. Sunniraha on 300 eurot.