Pärnumaa kalurite võrgusilmasuuruse probleemile otsitakse lahendust

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrgusilma suuruse määramise elektrooniline mõõteseade.
Võrgusilma suuruse määramise elektrooniline mõõteseade. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaminister kutsus esmaspäevaks kokku Liivi lahe kalanduskogu, keskkonnainspektsiooni ja Tartu ülikooli mereinstituudi esindajad, et leida lahendus Pärnumaal tekkinud kalavõrkude silmasuuruse probleemile.

Pärnu lahel Kotinina–Tahkuranna joonest põhja pool, kus kehtib muude piirkondadega võrreldes erinev püügirežiim, kasutatakse kalapüügiks selektiivseid mõrdu. Selektiivse mõrraga püüdes saab vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade püünisesse sattumist. Suurem selektiivsus ehk silmasuurus (mõrra päras vähemalt 24 ja muudes osades 60 millimeetrit) võimaldab noorjärkudel teatud püünise osadest takistamatult läbi ujuda. 

„Piirangu eesmärk on kaitsta koha ja ahvena noorjärke püünistes vigastamise ja hukkumise eest aladel, kus neid on kõige rohkem,” märkis keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp. „See tähendab, et väljaspool nimetatud ala tohib alla 60millimeetrise silmasuurusega mõrdadega püüda.”

Elektroonse mõõteseadme kasutamise kohustus tuleneb 1. septembril 2009 rakendunud Euroopa Komisjoni määrusest, mille kohaselt tuleb kõikides Euroopa Liidu vetes püügivahendite silmasuurust elektroonselt mõõta. Mujal võib endiselt kasutada mõõtmiseks kiilu ja seda tehaksegi.

Kiilu ja elektroonse mõõtevahendiga mõõtmise erinevus seisneb selles, et kiiluga mõõtes kasutatakse käe jõudu, st kui kiiluots tugevama jõuga läbi silma suruda, võibki saada soovitud tulemuse ehk ettenähtud 60 millimeetrit. Elektroonse mõõtja puhul kasutatakse alati ühesugust ja üldjuhul väiksemat jõudu kui käega surudes ehk kümme njuutonit.

„Eelkõige on mõõtmisega oluline välja selgitada, kui suur on võrgusilm vees vabas olekus. Kalal on ükskõik, millise jõuga me maa peal seda võrgusilma suudame mõõtu venitada, aga temale on tähtis, kas ta mahub püünise silmast läbi või ei. Selles seisneb kogu võrgusilma alammõõdu kehtestamise mõte,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Keskkonnaministri sõnade kohaselt on esmaspäevase kohtumise eesmärk leida viis, kuidas olemasolevad püünised kiiresti vette tagasi saada ja samal ajal kalavaru kaitsta. „Praegu on mõrrad kalapüügieeskirjas kirjeldatud metoodikast tulenevalt kas vales mõõdus või vales püügikohas,“ võttis minister olukorra kokku.

Võrgusilmade suuruse kontroll Liivi lahel on keskkonnainspektsioon võtnud tänavu senisest suurema tähelepanu alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles