Kolmapäeva õhtupoolikul kogunes Ammende villasse tänuõhtule üle kuuekümne saksa keele sõbra. Selline ettevõtmine on saanud traditsiooniks ja toimus juba kuuendat korda, nii nagu kogu „Saksa kevade“ üritusteprogrammgi Pärnus.
„Saksa kevadele“ pandi punkt Ammende villas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oluline on kogu „Saksa kevade“ üritustesari uute kontaktide loomiseks, keele edendamiseks, silmaringi laiendamiseks, seda kinnitas Saksamaa Liitvabariigi president Joachim Gauck eelmise aasta mais, kui võõrustas meie vabariigi presidenti riigivisiidil.
Selle „Saksa kevade“ avasime Ammende villas 1. aprillil koos Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna esinduse ja Põhja-Saksa folkmuusikute (Erhard Ohlhoff, Rainer Schwarz ja pärnakas Raido Koppel) kontserdiga. Ja kus siis veel – ikka saksa suurkaupmehe Hermann Leopold Ammende kaunis villas.
„Saksa kevadel“ on enamasti igal aastal kindel partner, seekord Hesseni liidumaa. Hessenit teatakse enim Maini-äärse Frankfurdi tõttu, mis on kujunenud Euroopa panganduskeskuseks ja seal asub Euroopa suuruselt kolmas lennujaam. Aga Frankfurt on ka Goethe sünnilinn, Hesseni liidumaalt on pärit vennad Jacob ja Wilhelm Grimm, kes 200 aasta eest kirjutasid üles arvukalt muinasjutte ning reformisid saksa keele grammatikat. Neile oli pühendatud meie selle-aastane õpilastööde võistlus.
Kõige nooremad keeleõppijad joonistasid Grimmi muinasjuttudele põhinevaid pilte ja lisasid sinna saksakeelseid märksõnu. Suuremate õpilaste ülesandeks oli koostada fotoseeria muinasjuttude põhjal. Kokku oli Saksa lugemissaalis Pärnu keskraamatukogus välja pandud 51 õpilastööd. Žürii valis igas vanuserühmas välja kolm lemmikut. Pärjatud said Inge-Marie Köösel Mai koolist, Kati Saar Ülejõe põhikoolist, Rasmus Ihermann, Kerttu Koni, Gregor Kaevats, Steven Ilves ja Jenss Lootus Sütevakast, Mia Aleksandra Talu, Fiona Koso, Richard Ester, Eva-Maria Ereline ja Elisabeth Proos Kuninga koolist. Vanemas vanuserühmas läksid kõik kolm preemiat Kuninga kooli üheksandate klasside meeskondadele.
Diplomid said ka nutiseadmetel rajaneva linnamängu „Saksa jäljed Pärnus“ kolm tublimat võistkonda: Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi kolmik (Anton Kudrjavtsev, Sigre Kodasma, Ann-Kristin Vaher), Mai kooli tiim (Annabel Mõtus, Hendrik Tuisk, Karin Oppe) ja Sütevaka 8.a klassi võistkond (Marie Põdra, Helina Sommer, Kendra Veskimägi, Kristin Tamm).
Oma tänuüritustel oleme meeles pidanud paremaid keeleoskajaid – olümpiaadide tublimaid. Linna olümpiaad toimub 8.–12. klassi õpilastele. Sel aastal tuli Koidula kooli abiturient Silvio Meskat võitjaks Pärnus ja võitis üle-eestilise olümpiaadi ning sõidab varsti võistlema Berliini.
Esmakordselt proovisime anda esinemisjulgust ja eneseteostuse võimalust noorematele keeleõppijatele. Niisiis said võistelda ka 6.–7. klasside õpilased. Nende ülesandeks oli tunni aja jooksul lahendada kümme keeleülesannet. Kuuendikel lubati võistelda paaris.
Parimad noored keeletundjad olid 7. klassides järgmised: esimene Mirjam Einaste (Ülejõe, õpetaja Ave Ermus), teine Elise Kalda (Ülejõe, Ave Ermus) ja kolmas Rasmus Ihermann (Sütevaka, Epp Suigusaar).
6. klassides olid parimad Henriete Toomlaid ja Silver Piirmets (Mai kool, Maritte Linde), teiseks tulid Kristjan Aruste ja Kristen Oliver Niin (Ülejõe, Ave Ermus), kolmandaks Maia Pärnpuu ja Mari-Liis Holm (Raeküla kool, Agita Keerd).
Saksa keele aineühenduse organiseeritud üritused on suuresti mõeldud just õpilastele. Aga kindlasti saaks midagi põnevat tulevikus teha koos Saksa ettevõtjatega. Sellesse kevadesse mahub Tartu ülikooli germanistika õppetooli tutvustav loeng Pärnu gümnasistidele.
Pärnu keskraamatukogu Saksa lugemissaal on alati meie koostööst huvitatud, igal aastal on seal raamatunäitus, vaatamiseks on üles pandud õpilastööd. (Sel aastal korraldasime veel koos ühe šveitsi kirjandust tutvustava loengu ja Goethe instituut saatis jaanuaris rändnäituse „Üks keel – mitu lugu“, kus tuntud eestlased kõnelevad oma edulugudest läbi saksa keele.)
Kõik diplomid ja Saksamaa suursaatkonna meened laiali jagatud, saime võimaluse ühislaulmiseks Erhard Ohlhoffi eestvedamisel.
Ürituse toimumisele aitasid kaasa Ammende villa, SLV suursaatkond, Pärnu linnavalitsus ja Pärnu keskraamatukogu. Suur tänu sai üritusel lausutud ka meie koostööpartneritele ja tublide õpilaste tublidele õpetajatele.
Meie kõigi saksa-keele-inimeste väljakutseks on praegusel ajal hoida ja tekitada huvi saksa keele vastu ajal, mil noorema põlvkonna esimeseks keeleks on vaieldamatult saanud inglise keel.