Kunstküüntega on lausa kunst nina nokkida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küünte kleepimine nõuab Siimult tugevat keskendumist, et hoopis sõrmi omavahel kokku ei kleebiks. Klaviatuuril peab iga tähte mitu korda kirjutama.
Küünte kleepimine nõuab Siimult tugevat keskendumist, et hoopis sõrmi omavahel kokku ei kleebiks. Klaviatuuril peab iga tähte mitu korda kirjutama. Foto: Karl Kask

Ühel detsembrikuisel tavalisel koolipäeval võis Hansagümnaasiumis näha ebatavalist vaatepilti – poissi, kel olid pikad kunstküüned. Jutt käib ühest ja ainsast koolilehe kujundajast Siim Naarisest ning tema kunstküüntega kaunistatud kätest.

Et teada saada, kas Siim alustab tasapisi oma soo muutmisega või on asjal muu tagamõte, heidame lähema pilgu Siimu enese pähe. Tuleb välja, et põhjus pikkade küüntega klõbistamiseks ja vehkimiseks oli lihtne: tegemist oli puhtalt katsega, et tunnetada osakestki igapäevasest tibielust ja saada teada, kas tõesti on mõistlik ilu nimel nii palju vaeva näha.

Valik on lai

Et katseks valmistuda, seisis Siimul ees väga keeruline vaimne ülesanne. Nimelt oli vaja valida, millise disainilahendusega küüned sobivad tema isiksusega kõige paremini. Valituks osutusid pea kõige odavamad, millel oli kirjas Special offer, extra glue.

Valik tehtud ja küüned vaevaliselt töntside näppude otsa installeeritud, jõudis kätte aeg end avalikult näidata. Katsealune nendib, et kõik, kes talle koolis vastu tulid, vaatasid kahtlaselt, ent see teda ei häirinud. Küll küsiti, “Kas kukkusid kõvasti?” või “Mida f***i?”.

Tegelikult on kunstküünte paigaldamine tüdrukute hulgas üsna populaarne. Abiturient Triinu Halliste ütleb näiteks, et tema otsustas panna geelküüned oma 18. sünnipäevaks ja nüüdseks on need tal olnud kaheksa kuud. “Ja see ei ole ainult edevusest, mõnel kohe ei kasvagi oma küüs,” räägib Triinu.

Tualetis tuleb ettevaatlik olla

Siim tõi välja rea tegevusi, mida on kunstküünte tõttu üsnagi keeruline sooritada. Muu hulgas täitsa lihtsad asjad, nagu näiteks kirjutusvahendi käes hoidmine, tualetis toimetamine või nina nokkimine. Ninna kaevuda olevat lausa ebainimlikult võimatu.

Triinu ütlust mööda oleneb aga kõik kunstküünte pikkusest, näiteks temal on praegu lühikesed geelküüned, mille puhul ei pruugi tähelegi panna, et tegemist ei ole naturaalsetega. “Pigem juhtub palju väikseid õnnetusi, mis on küll valusad, aga ei midagi hullu,” kirjeldab ta igapäevaelu.

“Paljud on rääkinud, et püksilukku ei saa kinni ning pluusi nööpe samuti, WCs peab veenuppu kõverdunud näpuga vajutama, kui just küünest ilma ei taha jääda,” loetleb Triinu ebamugavaid olukordi.

Suitsetajad võiksid katsejänes Siimu arvates proovida mahajätmise kiirendamiseks kunstküünte paigaldamist, sest peenikeste asjade haaramine on küünistega üsna keerukas ettevõtmine.

Itimees peab ikka küüsi närima

Viiendaks tunniks oli Siimul kunstküüntest kopp nii ees kui taga. Pole ka midagi imestada, hakkas see ju lõpuks koolitundidest osavõttu häirima.

Julge pealehakkaja kurdab, et näiteks IT-tund oli lausa õudusunenägu. Võimatu oli klaviatuuril kiiresti konspekteerida. Siim rääkis sedagi, et kunstküüned tahavad väga kergesti küljest ära tulla.

Tuleks seletada, mida tähendab toote hinna ja kvaliteedi suhe. Triinu sõnul maksab geelküünte paigaldamise protseduur professionaali poolt 300 krooni ja hilisem regulaarne hooldus (kord 2-3 nädala tagant) iga kord 225 krooni. Siim avaldas käesoleva artikli autorile, et tema kunstküüned olid pärit Selverist ja maksid 49 krooni.

Terve päev kriitiliste pilkude keskmes veeta, lastes endast mõelda igasuguseid jubedusi, nõuab tugevust. Tuleb välja, et Siimul seda on, sest paistab päris terve teine. Teisalt aga ebaõnnestus ta päev täielikult, sest enamik tegevusi oli tugevalt häiritud.

Kolm nädalat hiljem kurdab Siim, et pole siiani lõplikult küüneliimist vabanenud ja et kokkuvõttes pani kogu see hullus hindama meheks olemist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles