Kuidas supermarket ostma meelitab

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Suur osa inimestest ostab süüa ja esmatarbekaupa supermarketitest ning suure tõenäosusega on nii mõnigi meist kauplusest tagasi jõudes avastanud, et koju sai tassitud rohkem kui algul plaanis. Miks see juhtus?

Klienti asutakse ostma kavaldama juba välisuksel, tehes seda maheda muusikaga. Äsja närvilisest liiklusest või täistuubitud bussist tulnud ja koju kiirustavast inimesest peab saama rahulik ostja.

Muusika on tipptunnil pigem rahulik ja sageli vokaalita, sest sõnad võivad liigselt tähelepanu haarata ja mõtted ostmiselt eemale viia, kirjutab rohelise eluviisi portaal Bioneer.

Valgustus

Järgmine asi, mida võiks poes jälgida, on valgustus. Kui üldiselt kasutatakse päevavalguslampe, siis toodetel, mille läbimüüki soovitakse kasvatada, võidakse kasutatakse üldisest foonist intensiivsemat kohtvalgustust. Kõige levinum silmapete leiab aset lihaletis, kus pruunikas liha “värvitakse” valguse abil punaseks.

Ilmselt on paljud tähele pannud, et põhilised toiduained, nagu leib ja piim, mida enamik inimesi iga päev tarbib, on alati poe tagumises nurgas. Nii saab kindel olla, et klient möödub võimalikult paljudest riiulitest isegi siis, kui ta ainult piima ostma tuli.

See pikendab oluliselt poeskäigu aega ja tõstab impulssostude tõenäosust. Uuringufirma TNS Emor andmeil tehti paar aastat tagasi seitse ostuotsust kümnest just poes olles.

Kuid silmad ja kõrvad pole ainsad, mille tähelepanu püütakse haarata. Vähemalt niisama intensiivse mõju alla satub haistmismeel, kui ninna tungib vastupandamatu pirukalõhn. Pole harukordne, et mõnusat hõngu suunatakse saiaahjude juurest ostuhalli spetsiaalsete ventilaatorite abil.

Kogu supermarket on üles ehitatud nii, et sealt ostetaks palju kraami. Riiulite otstesse ja peamiste käigukoridoride kõrvale paigutatakse maiustusi ja soodushinnaga tooteid, mida klient kerge südamega kaasa haarab.

Impulssostude suhtes on eriti haavatavad need poodlejad, kes kaubahalli võtavad kaasa pisipere. Kogu magusasektor on sisustatud nii, et madalamatel riiulitel – lapse nägemiskõrgusel – on kommid, mille ostmisest on keeruline keelduda. Kui laps on kommipaki juba kätte haaranud, võib selle äravõtmisest skandaal sündida.

Petlikud hinnad

Üks levinumaid psühholoogilisi võtteid kaubandussektoris on hindadega mängimine. 99.90 tundub oluliselt vähem kui 100.10 ja kuigi tegelik hinnavahe on väike, ostetakse esimesena mainitud hinnaga kaupa märksa kergekäelisemalt.

Põhjus peitub inimese ajus. Nimelt vajab arvude ümardamine rohkem ajuressurssi kui üksnes esimese numbri meeldejätmine. Arvestades numbrilise info küllust poes, läheb aju lihtsama vastupanu teed ja nii tundubki esimene hind pigem 90 ja teine hind 100. Seetõttu näib hinnavahe tegelikust oluliselt suurem.

Hinnataju saab manipuleerida kollaste hinnasiltide abil. Tartu ülikoolis 2009. aastal kaitstud magistritöös tõestati, et tarbijad tajuvad kollaseid silte kui pakutavat soodustust.

Tegelikkuses kasutavad ettevõtted seda ära, muutes hinnalipiku värvust reaalset soodustust tegemata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles