Andres Sõnajalg: pensionisammaste sohu uputamine ei ole hea mõte

Sõnajalg nentis, et tuuleparkide ehitamise eeltöö on arendajate jaoks kõikjal vaevaline protsess, kuid püsivus viib sihile.

Tuulepargi võimalike asukohtade otsingul jäid teile Pärnumaal silma tuulikute jaoks sobivad alad Sauga vallas Urgel. Mis on selle koha tugevused investori silmis?

Ettevalmistustega alustasime 2007. aastal. Sealse asukoha eelis on Sindis Eleringi alajaam, mis annab pargile liitumisvõimaluse. Piirkonna kasuks rääkisid väga head tuuleolud ja hõre rahvastatus, samuti kohalike soov panna oma põllud-heinamaad teenima renditulu.

Meie põhitegevus on ikkagi Ida-Virumaal, kus valmistame ette Eleoni tuulikute tootmist. Tootmise juures asuvad endiste kaevanduste aladel pargid, kus uusi mudeleid katsetatakse.

Rääkige, milliseks on kujunenud suhtlus Sauga vallas maaomanike, kohalike elanike ja vallaga?

Maaomanikega on suhted head ja tuulikute hoonestusõigused on seatud.

Suurem osa maaomanikest on kohalikud elanikud. Nende jaoks on tuulepark uus hea tootlikkusega pensionisammas.

On üksikud vastasedki, kes on teinud kihutustööd tuulikute vastu.

Kahjuks on vald käitunud sõnamurdlikult ja alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

2008. aastal kirjutas Postimees, et plaanite püstitada Urgele külaümbruse põllumaale kuni 25 tuulikut kõrgusega kuni 100 meetrit ja võimsusega kaks-kolm megavatti. Kavatsetav investeering on üle miljardi krooni. Kas mõtted on samad?

Mõtted on samad, mõnevõrra on vaid muutunud tuulikute parameetrid, sest nüüd on olemas Eesti oma tehnoloogial põhinevad innovaatilised uue põlvkonna tuulikud.

Kodumaist toodangut kasutades on kasu mitmekordne, sest tuulikute tootmisega seotud maksud ja tööjõukulud jäävad Eesti riiki.

Pärnumaal tohivad tuulikud paikneda elamutest kilomeetri kaugusel, selline põhimõte lubab ehitada tuuleparki kusagile rabasse. Teile on ilmselt sellist võimalust Saugas pakutud.

Räägitud on Nurme rabast, ent seal on ehitusolud väga rasked ja lõpuks jääksid kohalikud elanikud ilma oma püsivast renditulust. Nende inimeste pensionisamba sohu uputamine ei ole hea mõte.

Maaomanikega saab kaubale, kui neile tasu maksta. Ent raskusi võib tekkida liitumisega elektri põhivõrku. Võrk on üle koormatud ega ole valmis vastu võtma nii suuri elektrikoguseid, alajaamad on väikesed. Kas see võib kujuneda takistuseks?

Ei, see ei ole takistus. Liitumisest alustasimegi ja nüüdseks on välja ehitatud liitumispunkt Sindi alajaamas 80 MW tootmiseks. Need investeeringud on meil tehtud juba aastatel 2010–2011.

Millise ettevõtte tuulikuid tahaksite Pärnumaale paigaldada? Näiteks firma Enercon tuulikuid peetakse tuulikute maailmas samasuguseks tegijaks, nagu on Mercedese tootjad automaailmas.

See on huvitav võrdlus. Kavatseme püstitada Eesti Eleoni tuulikuid, võrdlesime neid eelmisel aastal just Enerconi tuulikutega.

Mõlema tootja kõige uuemate 3 MW võimusega mudelite võrdluses olid Eleoni tuulikud 33,8 protsenti tootlikumad. See on väga suur vahe. Võib nõustuda, et Enerconi tuulikud on võrreldavad Mercedestega, aga sellisel juhul on Eleon vähemalt Tesla.

Varblasse Eesti esimest tuuleparki rajama hakanud Tuuleenergia OÜ-l kulus üheksa aastat ettevalmistusteks ja takistuste ületamiseks, enne kui ehitamisega algust tehti.

See tee on vaevaline kõigil arendajatel, kuid püsivus viib sihile. Nüüd, Pariisi kliimaleppe järel, muutub see tõenäoliselt lihtsamaks. Urge pargiga alustasime tõesti juba 2007. aastal, üheksa aastat tagasi.

Tuulepargi rajajad kogevad sageli suhtumist, et tuulegeneraator on tore, aga palun mitte minu õuele! Kas selline väide on teilegi tuttav?

Üha enam on Eestis levimas keskeurooplastele omane avatud suhtumine tuulikutesse. Kes on lennanud Taani, Saksamaale või Hollandisse, teab seda vaatepilti, kuidas heade tuuleoludega piirkondades on tuulikud tavapärased. Ka Eestis nähakse tuulikuid aina rohkem puhta ja loodussäästliku energia tootmise sümbolina.