Firmad kaovad Sindi vana postimaja kappidesse

Martin Laine
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nendes kapikestes peaksid ligemale 60 ettevõtte päkapikud pidama juhatuse koosolekuid, kahjuks Pärnu Postimehe reporter ühtegi neist kätte ei saanud.
Nendes kapikestes peaksid ligemale 60 ettevõtte päkapikud pidama juhatuse koosolekuid, kahjuks Pärnu Postimehe reporter ühtegi neist kätte ei saanud. Foto: Mailiis Ollino

Sindi kunagisse postimajja on peidetud üle 60 ettevõtte “peakontori”, mis koosnevad mõnest postkastist. Variisikud kasutavad Omniva teenust firmade matmisel.

Äriregistri andmetel kuulub firmade matja Raivo Palmiste 34 ettevõtte juhatusse, mis on registreeritud aadressil Pärnu maantee 55a, Sindi linn. Sama asukoha on oma ettevõtete juriidiliseks aadressiks märkinud 24 korda Rein Roosmaa ja kaheksa korda Tarmo Purga.

Ettevõte asub kapis

“Konkreetsel aadressil asuvad Eesti Posti nimekastid,” sõnas Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv. “Nimekasti teenuse puhul on võimalik kirjad tellida postkasti asemel kontori nimekappi.”

Variisikud on seega registreerinud ettevõtted kappi ja Kaivu sõnutsi muud seost neil isikutel Omnivaga pole.

Skeem on lihtne. Hädas ettevõte maksab firmamatjale sümboolse tasu, mille peale too asub võlgades ettevõtte juhatusse, kirjutab firma “kappi” ja jääb ootama. Pärast kolme aastat majandusaruannete esitamata jätmist kustutab riik osaühingu äriregistrist ja juriidiliselt on kõik korrektne. Igal aastal haihtub mitukümmend miljonit eurot võlgu aga õhku, sest pankrotimenetluseni ei jõutud.

Pärnu Postimehe arupärimisest aga selgus, et lõpuni juriidiliselt korrektne niisugune tegevus siiski pole. “Äriseadustiku mõttes ei ole korrektne, et ühingu asukoha aadressina märgitakse postkontor, kus asub postkast,” selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Nimelt saab kinnistu omanik teha vastava avalduse, et sellisel aadressil firmad ei tegutse. Äriseadustik lubab valeandmete esitajat ka trahvida. Trahv võib küündida 200 eurost 3200 euroni.

“Ettevõtte asukoht peaks olema see koht, kus juhatus tegutseb ehk langetab juhtimisotsuseid,” lausus Niklus.

Palmiste sõnutsi pole ta postkaste ettevõtete matmisel mitu aastat kasutanud. “Mul on seal ammusest ajast registreeritud nimekapp ning jah, ma kirjutasin firmad sinna, aga nüüd ma enam seda varianti ei kasutaks,” kinnitas ta.

“Selline see teenus on. Väga paljud ärimehed kasutavad seda. Minu klientide seas on tuntud inimesi,” rääkis Palmiste. Tema sõnutsi maksab likvideerimine 300-3000 eurot. “Odavama teenuse puhul võid muidugi kindel olla, et pakkuja ei saa ise ka aru, mis ta teeb,” ütles firmade matja.

“Minu lauatelefoni number ja meiliaadress on igal pool saadaval, ma ei peida end tankisti kombel ära, vaid tegelen ettevõtete probleemidega,” väitis Palmiste. “Teen isegi ametlikud arved, kui teenust pakun,” toonitas Palmiste, et tema tegevus on legaalne.

Eesti võlausaldajate liidu (EVL) esimehe Marie Rosina sõnutsi ei kontrollita firmade aadresse peaaegu üldse. “On juhtunud, et osaühing registreeritakse mingi kortermaja kuuendale korrusele, kuigi korruseid on vaid kolm,” tõi ta välja. Teinekord ei tea korteriomanikud isegi, et nende koju on võõras firma sisse kirjutatud.

Niklus lisas, et registripidajad aadressi kande tegemisel lisakontrolle ei tee. Tema sõnutsi nõudis äriregister varem aadressi puhul õiguslikku alust, kuid see nõue kaotati, kuna tekitas korrektsetele ettevõtjatele suure koormuse ja pahatahtlikud ettevõtjad esitasid valedokumente. “Justiitsministeerium on saanud eelnõu, milles pakutakse võimalust taastada varem kehtinud olukord,” rääkis Niklus.

Seadused soosivad kuritegevust?

Tekib küsimus: miks on firmade matmine lubatud? Rosin sõnas, et praegused seadused lausa soosivad majanduskuritegevust. “Meile on sõna otseses mõttes öeldud, et ettevõtete sundkustutamine on riigile kõige odavam viis saada hakkama maksejõuetute ettevõtete puhastamisega äriregistrist,” tõdes ta, et pankrotimenetlused on riigile liialt kulukad.

See tähendab halba uudist võlausaldajatele, kes Rosina jutu järgi ei pruugigi teada, et neile võlgu ettevõte on vahepeal kadunud.

EVLi statistika toob esile, et eelmainitud Pärnus tegutsevad variisikud Raivo Palmiste ja Rein Roosmaa jätsid läinud aastal esitamata vastavalt 54 ja 24 majandusaasta aruannet, mille tõttu nende “juhitud” võlgades firmad on saanud äriregistris kustutamishoiatuse. Palmistel on kokku õnnestunud nii likvideerida umbes 100 ettevõtet.

“Mul ei ole ju seda infot kusagilt võtta, et majandusaasta aruanne koostada,” põhjendas Palmiste, kelle nimel on Inforegister.ee keskkonna kõige viletsam skoor: -196 008 punkti.

Likvideerijad armastavad firmasid registreerida ka äri- ja elu hoonesse Aida 5 Pärnus. Näiteks on Palmiste, Purga ja Roosmaa sinna registreerinud kokku 30 ettevõtet.

Niklus tõdes, et variisikute ehk tankistide probleemi aitaksid lahendada eelkõige ettevõtjad ise, kui uuriksid rohkem tehingupartnerite tausta. Tema sõnutsi on variisikute kasutamine väljakantimistel ja rahatud pankrotimenetlused üks põhiteemasid alustataval maksejõuetusõiguse revisjonil.

Nikluse sõnade kohaselt on justiitsminister Urmas Reinsalu andnud teada, et temale on oluline suurendada eelkõige maksejõuetusega seotud majanduskuritegude pädevat uurimist prokuratuuris.

“Kindlasti on sellised sammud vajalikud, et vähendada osavate skeemimeistrite karistamatuse tunnet,” ütles Niklus ja lisas: “Samal ajal tuleb arvestada, et enamik ettevõtjaid on korralikud, vastutustundlikud ja ausad. Meetmed, mis peavad variisikuid mõjutama, et tohi kuidagi takistada ausaid ettevõtjaid.”

Haihtuvad miljonid Eesti ärimaastikul

* Eestis tegutseb umbes 700 variisikut.

* Variisikute teenuseid on kasutanud üle 10 000 ettevõtte ja seeläbi vabanetud ligikaudu 360 miljonist eurost võlast.

* Möödunud aastal lõpetas tegevuse 6900 ettevõtet, millest 6604 sundkustutati koos 43 miljoni euroga. Seega, pankroti või raugemisega lahenes ainult neli protsenti juhtumitest.

* Ettevõtteid, millel on majandusaasta aruanded vähemalt kaks aastat esitamata, on 18 890. Kui äriregister otsustaks kõik need korraga kustutada, läheks see riigile ja võlausaldajatele maksma 155 miljonit eurot.

* 2016. aasta esimese nelja kuu jooksul sundkustutati 5500 ettevõtet.

Allikas: võlausaldajate liit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles