Inimesed tulevad toime, kuid virelevad endiselt

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Kuigi masuajaga võrreldes on hinge sees hoidmiseks riigi toetust vajavaid peresid tuhande võrra vähem, ei ole spetsialistide hinnangul kitsikuses inimeste hulk vähenenud – statistika näitab hoopiski ebavõrdsuse suurenemist.

Viie aasta taguse ajaga võrreldes on Pärnumaal toimetulekutoetust saavate perede arv langenud 1441-le ja väljamakstav summa kahanenud kahelt miljonilt eurolt 1,6 miljonile, kuigi vahepeal on toimetulekutoetuse piir kerkinud. Selleks aastaks riigikogu kehtestatud toimetulekupiir inimese kohta on 130 eurot kuus, mullu oli see 90 eurot. Summa on mõnevõrra väiksem, kui peres on mitu täiskasvanut. Toimetulekutoetust on õigus saada inimestel, kelle kuu sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist jääb alla toimetulekupiiri.

Audru valla sotsiaalnõuniku Peep Tarre sõnul võib vallale laekuva tulumaksu alusel öelda, et rohkem inimesi on tööd saanud. Kuid viimase nelja aasta jooksul pole muutunud valla määratavad toetused neile, kes jäävad sissetuleku järgi toimetulekutoetusest ilma, aga vajavad siiski abi. Audru vald toetab oma elanikke näiteks lasteaia toiduraha tasumisel, maksab tervisetoetust või põhikoolilastele kultuurisündmusel osalemise toetust, kui sissetulek pereliikme kohta jääb alla kahekordse toimetulekupiiri ehk sel aastal alla 260 euro.

Pärnu abilinnapea Jane Mets nentis, et kahjuks abivajajaid vähemaks jäänud ei ole, kuigi statistika järgi on toimetulekutoetust saavate perekondade arv viimase nelja aasta jooksul Pärnus langenud 933-lt 635-le.

Toimetulekutoetuste saajate vähenemise põhjus võib peituda nii inimeste arvu kahanemises kui pensionide suurenemises.

Kuus aastat Pärnu toidupanga tööd juhtinud Erika Kukk arvab, et puuduses inimesi on rohkem, kui tema neid näeb. Toiduabi küsivate inimeste arv viimastel aastatel vähenenud ei ole.

Üks ulatuslik probleem on Kuke jutu järgi palgavaesus. Oma töös kohtab ta üksikemasid, kes käivad küll tööl, aga palk on niivõrd närune, et sellest jätkub vaid korteriüüriks. Kõhu täis saamiseks ollakse sunnitud abi küsima. Kukk peab ülekohtuseks, et toimetulekuvajaduse arvestamisel ei arvata maha kodulaenu kulusid. Seda enam, et Pärnus on pikaaegset üüripinda leida väga raske. “Kui inimesed kodu loovad, on laste elu stabiilsem. Eriti oluline on see Pärnus, kus sügisel saad korteri ja kevadel pead välja minema ning puhkajad võetakse asemele,” lisas Kukk.

Statistikaameti andmetel on suhtelise vaesuse määr Pärnumaal hoopis tõusnud. Suhteline vaesus peegeldab sissetulekute taset võrreldes keskmise elatustasemega ja näitab sissetulekute ebavõrdsust. Kui 2011. aastal elas suhtelises vaesuses 21,6 protsenti pärnumaalastest, siis 2014. aastal 24,7 protsenti. Absoluutses vaesuses oli tunamullu 6,7 protsenti Pärnumaa elanikest. Möödunud aasta andmeid statistikaamet veel avaldanud ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles