Tootsi vald vajab saneerimist

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootsi briketivabrik on nagu ajastu ja alevi sümbol, valminud enne sõda.
Tootsi briketivabrik on nagu ajastu ja alevi sümbol, valminud enne sõda. Foto: Urmas Luik

Tuhatkonna elanikuga Tootsi valla tuiksooneks oleva briketivabriku sulgemisotsus ei sündinud üleöö, aga 46 töötaja koondamine on tõsiasi, mis teeb murelikuks ka maavanema, sest valla eelarves hakkab haigutama vähemalt miljonikroonine auk.

Kesknädalal kohtusid maavanem Andres Metsojaga (pildil) nii Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste kui AS Tootsi Turba juhatuse esimees Matti Puuronen. Arutelu lõppes tõdemusega, et omavalitsus vajab saneerimist, kuid maksuvõime taastamine, majanduslike raskuste ületamine ja jätkusuutlikkuse tagamine on keeruline.

Kaks suurobjekti

Ületulevaks aastaks peab olema suletud Tootsi prügila, selleks on tarvis kolm ja pool miljonit krooni projektipõhist raha, mille puhul omavalitsuse omaosalus on vähemalt kümme protsenti, ja maksta tuleb projekti koostamisegi eest.

Kohalike omavalitsuste investeeringute toetuse ehk KOIT-kavas on ligi 9,3 miljonit krooni, et rajada Tootsi dementsete vanurite hooldekodu ja luua vallakeskuses mõni töökoht. Siingi on vajalik omavalitsuse omaosalus.

“Tuleb arvestada võimalusega, et Tootsi valla eelarveline seis ei võimalda nimetatud investeeringuid realiseerida,” möönis maavanem. “Kurb, et peame ühte omavalitsust teist korda saneerima asuma, samal ajal tõdedes, et selline käitumine ei taga omavalitsuse jätkusuutlikkust.”

Tootsi vallavanem tõdes, et volikogu peab koostama alanud aastaks uue eelarve, mis on ligikaudu miljon krooni väiksem kui eelmise aasta tegelik laekumine. Kärpida tuleb nüüd eurosid igast valdkonnast ja vaadata üle, milliste teenuste arvelt veel säästa annab.

Tootsi valla elanikest on aprilli lõpuni töötava briketitehasega otseselt seotud 48 inimest ja nende pered. Valla ligemale 300 maksumaksjast moodustavad nad mõjuka protsendi.

“Arvan, et millegi lõpp on millegi algus,” märkis Kaljuste, kes oma tulevikutegemistes püüab keskenduda sellele, mis saab Tootsist kahe või nelja aasta pärast. “Mis saab ühinemisest, ettevõtlusest ja teenustest, mida siin osutame,” täpsustas ta.

Riigi mure ka

Maavanem märkis, et mõistab Vapo kontserni ettevõtte otsust turusituatsioonis, kus ei ole võimalik ühe toodanguliigiga kasumit teenida. Teisalt tähendab see Tootsi vallale väga halba olukorda ja saneerimistaotluse esitamist Eesti valitsusele. “Tootsi valla suur miinus on olnud üle aasta miljoni ja 1,3 miljoni krooni vahel, pidevalt on makstud arveid sahtlist,” nentis Metsoja.

Maavanem kui riigi esindaja peab jälgima maakonna tasakaalustatud arengut, aga kui üks Pärnumaa 17 vallast on nii nukras seisus, pole see kerge ülesanne.

“Mind teeb murelikuks nii koondatavate ja nende perede tulevik kui see, et riigil ei ole lahendust olukorrale, kus üks omavalitsus läheb teist korda saneerimisele, see on riigis reguleerimata ala,” rääkis Metsoja, kelle arvates turbatootmisele spetsialiseerunud Tootsi probleem ei ole enam kohaliku omavalitsuse ega Pärnu maakonna, vaid juba üleriigiline probleem.

“Ka valusaid otsuseid tuleb teha, aga inimestel peab olema perspektiiv, üks võimalusi on informeerida vabanevast tööjõust piirkonna ettevõtjaid,” lausus maavanem.

Maavanemaga samal arvamusel on Tootsi vallavanem, kes kinnitas, et Tootsi alev on elamisväärne koht, sellel on märkimisväärne ajalugu, eriti 1939. aastal tootmist alustanud briketivabriku näol, ja asulal on tulevikku.

Iseküsimus, kas see tulevik on Tootsis veel võimalik omaette vallana või saavad teoks lähiomavalitsustega ühinemise jutud, mida ju aastaid on heietatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles