Hobused juhatavad lapsi harmoonia poole

Veste Roosaar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelemine hobustega pakkus Tammsaare kooli õpilastele palju emotsionaalseid hetki.
Tegelemine hobustega pakkus Tammsaare kooli õpilastele palju emotsionaalseid hetki. Foto: Erakogu

Pärnu Tammsaare kooli tugispetsialistid korraldasid projektiga „Laps ja hobune“ õpilastele meeldejäävaid ja laste arengule kasuks tulevaid ettevõtmisi. 

Tammsaare kooli logopeed Jelena Paegle ja eripedagoog Irina Jüriöö ning Pärnu õppenõustamiskeskuse koolipsühholoog Natalja Ivanova ja koolisotsiaalnõustaja Kristina Ehvärt annavad juba kolmandat aastat järjest lastele võimaluse hobustega tutvuda.

Tänavu võttis projektist „Laps ja hobune“ osa viisteist 1.–8. klassi õpilast ja toimus mitu üritust: ohutusloeng sellest, kuidas tegeleda hobusega, viktoriin teemal „Miks ma armastan hobuseid“, hobuste joonistamine ja õppepäev Laane tallides.

„Hobust ei valinud me juhuslikult – ta on koduloom, keda inimene vajab talutööde tegemiseks, samal ajal on ta ilus ja tugev loom, keda saab imetleda,“ ütles Ehvärt.

Ivanova ja Ehvärti jutu järgi on inimesed, kes veedavad palju aega hobuste seltsis, rahulikumad ja tasakaalukamad. Kontakt hobusega normaliseerib psüühilisi protsesse, inimene muutub elurõõmsamaks ja aktiivsemaks, kaovad pinged ja stress.

Psühholoogi sõnade järgi võib hobuse kõrval olemine mõjutada inimese meeleolu, muutes seda positiivsemaks, aidata tal vabaneda muremõtetest ja nautida hetke. Ratsutamine haarab kõiki meeli, mõjutades inimese nii füüsilist kui ka vaimset olekut.

Koolisotsiaalnõustaja lisas, et hobuse seljas olemine imiteerib inimese liikumist, ratsutamine aitab lõdvestada ja samas treenida lihaseid ning tasakaalu hoidmine arendab koordinatsiooni. Mitteverbaalne kontakt hobusega mõjub rahustavalt ja teraapiliselt.  

Paegle ütlust mööda oli Laane tallides veedetud päev kõigi jaoks unustamatu. „Lapsed nägid oma silmaga, kuidas tuleb hobuse eest hoolitseda, kuidas teda toita. Nad said teada, kuidas hobuseid treenitakse,“ kirjeldas ta.

Päeva suursündmuseks oli sadulata ratsutamine. „Paljud õpilased olid esimest korda elus hobuse seljas, mõni nägi hobustki esimest korda,“ lausus ta. „Nii mõnigi tahtis hobust paitada ja kallistada.“

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles