Haldusreformiga kaasneb pidev nihelemine

Tori vallamaja valmis 1890. aastal ja sellest ajast on seal Tori asju aetud. Foto: Erakogu

Haldusreform on nüüdseks niivõrd tähtis küsimus, et riigikogulased on opositsiooni eestvedamisel selle nimel valmis tegema lausa 23tunniseid tööpäevi (haldusreformi seaduse võttis riigikogu vastu 7. juunil, toim). Selline entusiasmiilming sunnib heitma pilku minevikku ja uurima selleaegseid olusid. Selgub, et haldusreformile on iseloomulik pidev nihelemine.

1924. aasta algul näiteks tahtsid üheksa Jäärja valla riigitalude rentnikku lahkuda Jäärja alt ja ühineda Talli (Tali) vallaga, aga Pärnu maakonnavalitsus vastas sellele palvele eitavalt.

Paremini läks samal aastal kolmel Karksi valla asunikul, kes olid saanud juurdelõikeid kunagisest Polli mõisast ja palusid end lahutada Polli vallast ja arvata Karksi valla alla. Nii maakonnavalitsus kui siseministeerium, millel oli otsustusõigus vallapiiride muutmise asjus, otsustasid seekord jaatavalt.