Juhivad Nõmmed ja Vanamõisad

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleteadlaste Marja Kallasmaa ja Peeter Pälli selgitust mööda on keskaegseis dokumentides esinevate kohanimede kokkuviimine tänapäevastega raske töö.
Keeleteadlaste Marja Kallasmaa ja Peeter Pälli selgitust mööda on keskaegseis dokumentides esinevate kohanimede kokkuviimine tänapäevastega raske töö. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eesti keele instituut esitles neljapäeval kohanimeraamatut, kus räägitakse üldarusaadavalt ja lihtsalt ära Eesti kohanimede lood. Kogumiku koostamiseks kulus üle üheksa aasta.

Raamatu toimetajad on Peeter Päll ja Marja Kallasmaa. Raamatus on kokku 6211 kohanimeartiklit.

Keeleteadlase Peeter Pälli jaoks oli kõige üllatavam asjaolu, et paljud eriilmelised kohanimed taanduvad väikesele arvule sõnadele. “Eriilmelisust saab seletada ehk kohalike murdejoontega. Näiteks nimesid Kabila, Kablaküla, Kabli, Kablima seostatakse sõnaga “kabel”. Olen selle usutavaks tunnistanud, aga kukla taga püsib kahtlus, kas pole see liiga lihtne seletus. Umbes nii, nagu kunagi Nikolai Marr arvas kõik maailma keelte sõnad tulenevat neljast silbist,” rääkis Päll.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles