Pärnumaad külastavate turistide seas on aina vähem Põhjamaade jõukamaid turiste, kuid üha enam lätlastest ja eestlastest säästukliente.
Pärnu kaotab Põhjamaade jõukamaid turiste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaad külastavate turistide profiil on viimase viie aastaga muutunud oluliselt Baltimaade-kesksemaks: seni heameelega Pärnusse puhkama tulnud Põhjamaade turistide asemel külastavad linna aina rohkem eestlased ja lätlased.
Pärnumaa turismistatistikast selgub, et soomlastest turistide vähenemine on viimase viie hooaja jooksul olnud kõige drastilisem just suvisel kõrghooajal ehk juunist augustini. Samuti on alates 2013. aasta suvest Pärnusse järjest vähem Rootsi turiste jõudnud. Sel aastal on soomlastest turistide arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 1,6 protsenti ja rootslaste arv seitse protsenti.
Suvepealinn seisab silmitsi hooajalisuse probleemiga
Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja Heli Müristaja sõnul näitavad numbrid selgelt, et Pärnu probleemid on jätkuvalt hooajalisus ja olemasoleva kliendibaasi ammendumine.
"Põhjamaade puhkajate seas on peale kasvanud uus seenioride ja terviseturistide põlvkond, kelle vajadused reisimisel on eelmisest teistsugused ja kelle jaoks on oluline tegur sihtkoha hea ligipääsetavus. Tänapäeva pensionärid reisivad palju ja neil on varasemast rohkem raha, mis teeb neist potentsiaalse spaaklientuuri, kes võiks hea meelega Pärnus puhata," ütles Müristaja. "Seeniorid käivad puhkusereisidel meelsasti ka hooajaväliselt, ent neile jaoks on oluline võimalikult mugav ühendus sihtkohaga. Pärnu praegusele olukorrale tooks leevenduse uute transpordiühenduse loomine, st lennu ja kiirrong."
Soomlane puhkab pikemalt kui eestlane või lätlane
Põhjamaadest pärit turist puhkab Pärnumaal keskeltläbi kuni nädala. Eestlased ja lätlased, keda viimastel aastatel suvepealinnas aina rohkem kohata võib, viibivad siin aga lühiajaliselt. "Turismiettevõtjad on sunnitud senisest rohkem arvestama siseturu ja lätlastest klientidega, kes viibivad siin lühemat aega ega kuluta nii palju kui Põhjamaade jõukamad turistid," sõnas Müristaja. "See lööb hinna alla. Kuigi mahunumbrid näitavad pisut kasvu, jääb Pärnusse tulemata arvestatav osa välismaist raha."
Viimasel kolmel hooajal on lätlaste seas nõudlus Pärnus asuvate puhkusekohtade järele kasvanud stabiilselt 25–30 protsenti aastas.
Et spaaklientide Pärnus viibimise aeg on vähenenud, kinnitab Tervis ravispaahotelli juhatuse liige Jaan Ratnik. "Lätlasi tuleb küll juurde, viimased neli-viis aastat on tõusuprotsent korralik, ent nende puhul on puhkus väga selgelt lühiajaline ehk üks-kaks ööd," ütles Ratnik. "See paneb piiri ette, kui palju nad raha maakonda jätavad."
SA Pärnumaa Turismi juhataja Kaire Ilus nendib, et Pärnu nõrk ühendatus jätab piirkonna ilma arvestatavast osast potentsiaalsest turismitulust ning seeläbi vähenevad piirkonna konkurentsivõime ja kohalike elanike elatustase.
Säästuturistid panevad ettevõtted hinnasurve alla
"Väljaspool suvehooaega jõuab Pärnusse pigem säästuklient, mis paneb ettevõtted tugeva hinnasurve alla. Sellest tulenevalt ei saa ettevõtted maksta töötajatele piisavat palka, mis omakorda jätab jälje piirkonna elanike sissetulekutele," selgitas Ilus.
Pärnumaa majutusasutuste statistikast selgub, et just madalhooajal on voodikoha hind olnud viimasel viiel hooajal keskmiselt 25 eurot öö, mis näitab vähest konkurentsivõimet. "Pärnu majutusettevõtete tubade täitumus ja ööpäeva keskmine hind jäävad alla nii Tallinna kui ka Tartu vastavatele näitajatele, ületades Tallinna vaid kõrghooaja tipus juulis ning Tartut juunist augustini," ütles Müristaja.
Pärnu peab otsima uusi sihtrühmi ja paremaid ühendusteid
"Pärnu peab keskenduma uutele turgudele ja sihtrühmadele, kes on valmis kvaliteetse teenuse eest rohkem maksma. Praegu külastavad ärituristid rohkem Tallinna ja Tartut. Pärnu nõrga ühendatuse tõttu reisivad välismaised terviseturistid pigem Riiga ja Jurmalasse või Kesk-Euroopasse," selgitas SA Pärnumaa Turismi juhataja.
Ilusa ütlust mööda aitaks hooajalisuse probleemi puhul uute sihtrühmade leidmine ja Pärnusse toomine. "Pärnul on väga hea potentsiaal olla näiteks konverentsiturismi sihtkoht, sest siin on värskelt valminud konverentsihotellid ja -spaad, samuti piisavalt majutus- ja meelelahutusvõimalusi," lausus ta.