Korduvalt vahele jäänud roolijoodikuid ootab karmim kohtlemine

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega plaanitakse karmistada ja muuta senisest mõjusamaks karistusi korduva joobes sõidukijuhtimise eest.

"Joobes sõidukijuhtimine on süütegudest üks levinumaid ja samas ohtlikumaid. See võib puudutada meist igaühte ja väga valusalt. Senised karistused pole uuesti purjuspäi rooliistumise ärahoidmisel olnud efektiivsed ja hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest jätkavad juhid rikkumise toimepanemist," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister rõhutas, et riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on ette valmistanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Kui sõidukijuht tekitab kaaskodanikule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või põhjustab tema surma, kuna istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista praegusest karmim karistus. Samuti on rangem karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ja sellise rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik osaline reaalne vangistus.

Kolmandaks näeks seadus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks järgmisi rikkumisi ennetada. "Tahame olla karistamisel väga otsekohesed teole kiire ja tõhusa reageerimise mõttes, kuid oluline on ka inimesi toetada selles, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist. Plaanime senisest tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ja tahame muuta praktikat vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel," avaldas Reinsalu.

"Mõistlik on seegi, et esmarikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja juhtimisõigus teatud tingimustel säilitada, et motiveerida neid enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile. Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima lisatervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse," selgitas minister.

Suurendamaks kaassõitjate vastutust ühiskonna üldise heaolu nimel, aga eelkõige nende enda elu ja tervise huvides, keelatakse sõitmine sõidukis, mille juht on joobes. "See on põhimõtteline hoiakute muutmine ühiskonnas. Kaassõitjalgi on vastutus traagiliste tagajärgede eest, mida ebakaine juht võib põhjustada. Purjus juhi autosse istumise keelu eesmärk on säästa inimelusid, soov muuta ühiskonna hoiakut joobes juhtide suhtes senisest märksa tõrjuvamaks," rääkis Reinsalu.

Eestis tabatakse aastas ligemale 3000 kriminaalses joobes sõidukijuhti, peale selle niisama palju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri (1,5 promilli). Tõsiasi on see, et politsei järelevalve käigus tabatakse vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eesti teedel iga päev 1000–4000 alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest keskmiselt 10–30 ehk kuni paar protsenti kõrvaldatakse liiklusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles