Väike rukkirääk suudab jahikoera eestki ära joosta

Foto: Karl Adami

Olen alati oodanud aprilli lõppu ja mai algust, sest see on aeg, mil loodus tärkab ja saabuvad sulelised. Saabujate seas on ööbik ja kägu, keda võib pidada suve algust tähistavateks lindudeks. Kahjuks üritavad ööbik ja kägu end inimese silme eest varjata, mistõttu tuleb nende nägemiseks varuda kannatust. Nii on kolmanda linnugagi, kes on samuti justkui suveikoon.

Rukkirääkaja, prääks, präägutaja, roojarääk, heinarääk, rootsi rästas, rukkirästas on vaid mõni rukkiräägule omistatud rahvapärastest nimetustest. Linnu ristimisel on sageli inspiratsiooni saadud tema omapärasest häälitsusest. Rääk ütleb ise oma nime ja küllap see nimi talle kõige enam sobib.

Rukkiräägu hääle iseloomulikule kõlale viitab ladinakeelne nimetus – Crex crex. Saksakeelne Wachtelkönig tähendab aga hoopis vutikuningat. Vutti meenutab rääk natuke küll, kuid ta on tublisti suurem ja pikemate jalgadega. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde väga harilikuks saanud sõna “rääkima”.