Väikesadamad on Pärnumaa suur väljakutse

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Rannarahvas on aegade algusest merel käinud, peaasjalikult küll toidupoolist püüdmas, aga nüüd üha rohkem lusti pärast.

Seetõttu pole imestada, et Pärnumaa mereala planeeringuprojektis on sadamate arendamise juures niisama palju juttu mereturismist, veemotost ja jetisõidust kui rannakalandusest. Prioriteetsetest väikesadamatest ei kõnelda sadamate peatükis, vaid seal, kus tehakse juttu purjetamisest.

Välja on mõeldud isegi uus meresõidu mõõtühik – purjepaadi päevatee –, mis on Pärnumaa rannavetes 30 meremiili ehk ligikaudu 58 kilomeetrit. Umbes-täpselt nii pikk peaks olema purjetajaile sobiv vahemaa kahe kiiljahte vastu võtva väikesadama vahel Pärnu ja Liivi lahes.

Mereturismi mõttes tuleks mereala planeeringu seletuskirja kohaselt välja arendada Jaagupi, Matsi, Suurna, Võiste ja Lindi sadam. Aga selleks, et purjetajatele atraktiivseks muutuda, peab väikesadama sissesõidukanal olema kiiljahtide jaoks küllalt sügav, et suuremate jahtide kaptenid võiksid sinna sisse ja sealt välja saamisega arvestada mis tahes veetaseme juures.

Kiiljahtidele sobiv sügavus peaks meie väikesadamates olema 2–2,5 meetrit. Kui välja arvata Pärnu jahtklubi, mis kasutab kaubasadama laevakanalit, pole maakonna mereala planeeringu seletuskirja kohaselt Pärnumaa ühelgi kalasadamal sellist sõidukanalit ette näidata. Sinnani tuleb jõuda.

Pärnumaa rannasadamate probleem on nende sissesõidutee täitumine liivaga, nii et mõnda sadamakanalit tuleks süvendada igal aastal. Kalapaatidel on süvis väike, neile piisab meetri–poolteise sügavusest veest põhja all, aga sedagi sügavust ei tarvitse laevakanalites ilma süvendustöid ette võtmata olla.

Sestap on hea teada, et Pärnumaa kalanduspiirkonda hangiti väikesadamate faarvaatrite ja sadamabasseinide puhastamiseks ujuvekskavaator, mis on registreeritud küll Lius, kuid Liivi lahe kalanduskogu juhatuse esimehe Arne Taggo kinnitust mööda teenindab see maakonna kõiki väikesadamaid.

Tänu sellele peaks vähemalt kalapaatide pääs merele olema tagatud raskeimate veeoludega aastatelgi.

Rannakalandus peab vastu

Kuigi ranniku väikesaartest kõneldakse väljaspool kalurkonda üha enam mereturismi võtmes, on need mereväravad tekkinud ikkagi esmajoones kalandust silmas pidades.

Pärnumaal on sadamaregistrisse registreeritud või registreerimisel ligikaudu 30 sadamat, maakondlikus sadamate nimekirjas koguni 33.

Kui reisi- ja kaubasadamad, Pärnu, Munalaiu, Kihnu ja Manilaiu välja arvata, jääb väikesadamate kirja 29, üks kaunikõlalisem kui teine: Aavenina, Viibre, Jaagusääre, Merelaiu, Peerni, Värati, Sigatsuaru, Suaru, Juheta, Doberani …

Samal ajal on 2005. aastast, kui Eestile hakkasid avanema Euroopa Liidu toetusmeetmed, Pärnumaa kalurid ja kohalikud omavalitsused väikesadamate renoveerimisse märkimisväärselt investeerinud. Remonditud on kümneid kaisid, soetatud sadamatehnikat, uusi paate, ehitatud veeskamiskohti ja püstitatud kalasadama toimimiseks vajalikke hooneid.

Kalanduse seisukohalt on maakonna väikesadamad jaotatud prioriteetseteks ja vähem perspektiivseteks ehk teise gruppi kuuluvateks sadamateks.

Esimeste hulgas nimetas väikesadamate arendamisega tegeleva Liivi lahe kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm sadamaid Võistes, Vana-Saugas (Sauga jõesuudmes), Lius, Lindil, Suarus (Kihnus), Laol ja Jaagupis. Neist sadamatest peaks kujunema kalanduse kohalikud logastikakeskused.

“Nendesse sadamatesse on tarvis soetada kala otseturustamiseks vajalikud seadmed ja ehitada uus hoonestus,” selgitas Tamm.”Mõne sadama eelisarendamine on oluline, et rahastusperioodi 2014–2020 lõpuks oleksid logistikakeskused korralikult välja arendatud, nii et neis toimuks kala esmatöötlemine ja oleks tagatud teabe kogumine kala turustamise kohta.”

Teise kategooriasse kuuluvate sadamate hulka on arvatud Sigatsuaru, Manija kalasadam, Tõlli (Võidu), Värati, Ermistu (Ermistu järvel), Peerni, Juheta, Raeküla, Suurna, Rannametsa, Võidu ja Treimani.

 “Erinevalt teistest Põhjamaadest ja Euroopa riikidest on valdav osa meie sadamatest kalurite endi kätes ehk needsamad kalurid, kes sadamates majandavad, on ühtlasi sadamate omanikud,” toonitas Liivi lahe kalanduskogu tegevjuht. “Sadamate arendamiseks moodustati mittetulundusühingud, mis korraldavad sadamate arendamist ja edasist haldamist.”

Euroopa kalandusfondi toel on arendatud järgmisi sadamaid: Võiste, Liu, Lindi, Jaagupi, Lao, Suaru, Värati, Võidu, Juheta, Rannametsa.

Koos sellega on noorenenud Pärnumaa kalurkond ja rannakalurite väljasuremisest ei räägi enam keegi peale mõne kutselise kaluri, kes kurdab kala vähesuse, hüljeste ja kormoranide rohkuse ning Pärnu lahes mere jagamise üle purjesportlaste ja harrastuskalastajatega.

Teisalt hakkavad sadamaomanikud, kelleks paljudel juhtudel on kalurid, üha enam mõistma mereturismist tulla võivat lisateenimisvõimalust, mis võib kompenseerida kalasaagi vähenemist.

Sadamad muutuvad ilusaks

Liivi lahe kalanduskogu inspekteeris 2014. aastal Pärnumaa väikesadamaid ja uuris sadamate investeerimisvajadust, kaaludes ühtlasi perspektiivsete sadamate tagamaid, ja leidis, et mereturistid koos turismitaludes peatuvate külalistega võimaldavad kohalikel rannakaluritel senisest enam pakkuda oma tooteid ja laiendada teenuseid.

Näiteks eksootiline üleskutse “Kaluriga merele!”, mis pakuks huvilistele võimaluse koos kutseliste kaluritega kalastama minna.

Teine eesmärk on kalatooteid ja mereande müüa senisest rohkem otse sadamas.

Kuid selleks, et sadamas pakkuda maitsvaid roogi ja värsket, suitsutatud või kuivatatud kala, on vaja püütud kala kohapeal sorteerida, soovi korral fileerida, samuti vajatakse jäämasinaid kala jahutamiseks.

Samavõrd tähtis on muuta väikesadamad paremini merelt ligipääsetavaks.

Kõik see nõuab sadamate ja maabumispaikade kaardistamist, sissesõiduteede korrastamist ja faarvaatrite tähistamist meremärkidega, samuti turistide teenindamiseks vajalikku infrastruktuuri.

“Mereturismi arendamiseks võib saada toetust Eesti-Läti piiriülesest programmist, samuti Kesk-Läänemere programmist, EAS plaanib samuti väikesadamate võrgustiku väljaarendamist toetada,” sõnas Tamm. “Tegelikult vajavad kõik väikesadamad investeeringuid. Hea meel on selle üle, et oleme suutnud päris palju ära teha kalasadamate arendamisel, kus on käivitunud logistikakeskused.”

Samal ajal on sadamad üha enam avanenud kultuurisündmustele. Tänavu suvel toimuvad kontserdid Treimani sadamas, Jaagupi sadamas avatakse Päikeseloojangu festival, Matsi sadamasse kutsutakse kontserdile, kusjuures sadamat reklaamitakse paigana, kus nostalgiliselt nautida 1960. aastate sadamaolustikku.

Väikesadamatel on osa külakokkutulekutel, mere äärde tullakse jaanipäevaks, Lindi sadamas peetakse “Meie küla pidu”, Lao on RäimeWesti kodusadam.

“Merekultuuriaastal on paslik esitada küsimus, kas oleme mererahvas või mereäärne rahvas,” sõnas Tamm.

Vastus võiks kõlada: mererahvas käib merel kalal ja aega veetmas, hoiab oma sadamad töökorras ja avatuna külalistele ning mererahvas sööb kohalikku kala.

Mereäärne rahvas vahib kaldalt merd, sööb külmavõetud lõhet, julgeb merele minna vaid korterelamuna kõrguvas ristluslaevas ja räägib, mis vanasti oli, kui omakülamehed paadiga merel käisid.

Tähtsad sadamad

Euroopa kalandusfondi toel on arendatud Võiste, Liu, Lindi, Jaagupi, Lao, Suaru, Värati, Juheta, Rannametsa kalasadamat.

Mereturismi seisukohast peetakse tähtsaks Jaagupi, Matsi, Suurna, Võiste ja Lindi sadamat.

Allikad, Liivi lahe kalanduskogu, Pärnumaa mereala planeering

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles