Pärnakas jalka EMil: Belgia-Rootsi oli tasemel thriller!

See, kes võidab soojenduse, kaotab mängu. Seekord küll väga meelevaldne tõlgendus, pidades silmas seda, et Rootsi domineeris enne mängu.

Prantsusmaa Nice’i linnapildis oli kolla-sinist tublisti rohkem kui Belgia värve. Ka 35 000 pealtvaatajat mahutaval 2013. aasta septembris avatud modernsel staadionil (Stade de Nice), oli rootslasi rohkem. Ent platsile lastakse ikka 11 mängijat kummaltki poolt.

Rootsi alustas mängu passiivselt. Oletan, et esimesel poolajal oligi peaeesmärk taga nulli hoida. See neil õnnestus. Samal ajal oli Rootsile edasipääsuks vältimatult vaja kolme punkti.

Teisel poolajal oli Rootsi kui ümbersündinud. Momente oli, ent kas polnud õnne või jäi puudu viimase puute täpsusest, aga väravani ei jõutud. Ja nagu ikka - kui ise ei löö, lüüakse sulle.

AS Roma mängija Radja Nainggolani iluvärav mängu 86. minutil pani sõna otseses mõttes Rootsi põlvili. See vaatepilt oli ühtaegu võimas ja valus. Värava löömisel oli küll kaitse kerge puude, aga vaatamata sellele, usun, et nägime selle EMi ühte ilusamat väravat.

Kahju Rootsist, kes väärinuks väravat ja viiki, eriti kahju on Zlatan Ibrahimovicist, kelle jaoks oli see viimane mäng rahvuskoondise eest. Küll seekord väravata, aga mees väärib seda laulu ja tähelepanu, mida enne mängu, mängu ajal ja pärast mängu talle lauldakse. Tõeline legend!

Kas olla kohal või vaadata telerist? Mõlemad on head variandid, ent kohapeal olles on kaks eelist: mäng kestab “kauem” ja võitlust näed rohkem. Pool emotsioonist saab enne ja pärast mängu. See on vist vaid jalgpallis nii.

Pakun, et Belgiat näeme 10. juulil EMi finaalis, kes on enne seda alistanud poolfinaalis Horvaatia.