Tänavuse talve heitlike temperatuurikõikumistega on paratamatult kaasnenud libeduse teke tänavatel. Paljud on libastunud ja kukkunud, veel rohkem inimesi on pidanud vaevaliselt edasi koperdama. Kui sõiduteede libedustõrje käib soolaga, siis kõnniteed on Pärnus täpselt nii libedad, nagu nad on.
Üks kojameestest pajatas Pärnu Postimehele, et tänavate soolamise kristallid olevat Tallinnas laos lõpukorral ning Pärnu linnavalitsus ei vaatavatki hea pilguga, kui kõnniteedele soola puistatakse.
Viimati hoolitses linn oma kodanike luude terveks jäämise eest kaua aega tagasi, kui abilinnapea oli Eino-Jüri Laarmann. Siis veeti linnaosadesse sõelmeid, mida majaomanikud võisid endale omakorda varuks tarida. Selle ühe korra aktsiooniga ongi linnavõimu hool piirdunud.
Kadedusega peab vaatama Tartule, kus linn kümnendat aastat eraldas raha kõnniteedele puistamiseks mõeldud liiva ostmiseks ja laialiveoks Tartu majaomanike ühingule. Sel talvel veeti Taaralinnas laiali 260 kuupmeetrit liiva 70 jaotuskohta kogu linnas. Vajadusel tuuakse lisa.
Tõsi, kevadel tuleb see kogus taas teedelt kokku pühkida ja minema vedada, aga midagi pole parata. Need kulutused peab tegema turvalise elukeskkonna nimel.
Kui Pärnu linnavalitsus ei suuda liivaraha leida, sobivat libedustõrjeks piiritusveingi. Vähemalt ühel talvel tehti sellise vähe mürgiseks läinud laariga tõrjetööd Austria Alpides.
Ilmselt vajame Pärnuski tõhusalt toimivat majaomanike seltsi, mis vajadusel ja üldsuse huvides survestaks linnavõimu asjades, kus see ei taipa või ei suuda küllalt kiiresti reageerida.