Eelmise aasta detsembris olin maanteeameti kutsel Viljandis, kus toimus üle-eestiline kokkusaamine liiklusohutuse teemal. Paar tundi enne algust tegime ajalehe Sakala kaasalöömisel tunnise ringsõidu mööda linna, et kohata mõnd viisakat jalakäijat.
Tellijale
Valter Parve: Pärnakad, võtke snitti!
/nginx/o/2016/08/22/5747713t1h1c46.jpg)
13. juuli 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meiega samas autos oli Tartu ülikooli Pärnu kolledži vilistlane Jane, temaga koos olime tema õpingute ajal otsinud ja premeerinud viisakaid autojuhte. Leppisime omavahel kokku, et viisakuseks peame seda, kui sebrat ületav jalakäija märkab talle lugupidavalt teed andnud autojuhti. Märkab – see tähendab lehvitab, naeratab, kummardab vms. Peatusime mitmel pool, jälgisime liiklust ja pidasime mittemärkajate arvestust – alles 51. teeületaja viipas tänutäheks ülekäiguraja ees peatunud sohvrile. Kõik enne teda – vanad ja noored, emad lastega, mehed ja naised – mühisesid üle tee, silmad asfaldis kinni.