AS Andmevara on rahvastikuregistrile tuginedes kokku võtnud omavalitsused, mis on kaotanud kõige rohkem oma elanikest välismaale õnne ja teenistust otsima läinuile.
Enim kaotavad elanikke välismaale väikevallad
25. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvastikuregistri Eesti Ekspressis avaldatud andmetel elab koos väliseestlastega mujal maailmas alaliselt veidi üle 60 000 Eesti kodaniku. Neist 40 000 on omanud enne võõrsile minekut kas Eesti aadressi või on kodumaal sündinud. Kuigi nendegi hulgas leidub väliseestlasi, moodustavad enamiku pärast taasiseseisvumist kodumaalt välja rännanud.
Suurim eestlaste kogukond asub Soomes ligemale 30 000 ja Venemaal 13 000 Eesti kodanikuga, neist paljud elavad Petserimaal ja mujal Pihkva oblastis.
Suhtes elanike arvuga on kõige rohkem Eestist väljarändajaid aga kolmest väiksest, alla 1000 elanikuga omavalitsusest: Sondast, Tootsist ja Lavassaarest.
Lähevad perede kaupa
Lavassaare vallavanem Ene Täht põhjendas nii suurt väljarändajate protsenti sellega, et inimesed on asunud esmalt tööle välisriikidesse ja kuna neil on olnud päris pikaajaline töösuhe sealse tööandjaga, on nad mõni aeg hiljem registreerinud ennast sama riigi elanikuks, tagades endale sotsiaalse kindlustuse tulevikuks.
Kõigepealt on võõrsile läinud üks pereliikmeist ja hiljem on talle järgnenud ülejäänud pere, ema koos lastega. Lapsi on välismaale lahkunud nii koolist kui lasteaiast.
Vallavanem tõdes, et terve pere poole tuhande elanikuga valla kohta on juba märkimisväärne kaotus rahvaarvus. Ta lisas, et väga suur osa inimesi registreeris end ümber 2009. aastal, 2010 juhtus seda juba vähem. Viimase paari-kolme aastaga on sel moel Lavassaare valla elanike registrist kustutatud ligi veerandsada inimest.
“Päris mitu aastat tagasi avastasime, et ühest hetkest, kui inimesed olid registreerinud end Soome Vabariigi kodanikuks, olid nad ka meie valla elanike registrist maha läinud. Mis tähendab seda, et nad ongi nüüd Soome kodanikud,” nentis Täht.
Väljarändamise põhjust pole vaja ilmselt mujalt otsida kui sellest, et kohapeal ei leidu tööd või on ahvatlenud kaugemale minema parem teenistus.
Täht mainis, et 2008. aastal Lavassaares veel tööd oli ja siis ajendas mujale asuma Eestis makstavast ääretult erinev töötasu. Põhiliselt ongi mindud tööle-elama Soome, mõni on läinud Iirimaale.
“Samal ajal omavad väga paljud nendest inimestest jätkuvalt kinnisvara Lavassaares ning suviti koolivaheajal on näha neid lapsi siin ringi jooksmas, nii et puhkuste ajal nad käivad Lavassaares. Sidemed paikkonnaga on jäänud, kuid see ei kajastu meie elanike registris,” märkis Täht.
Vallavanem tunnistas, et tööpuudus on Lavasaares endiselt probleem ja tööta inimeste hulk on ametlikult registreeritud töötute arvust tunduvalt suurem, sest arvel ei ole pikaajalised töötud ja osa pole end arvele võtnud. Toimetulekutoetust saab poole tuhande elanikuga vallas paarkümmend leibkonda.
Tootsit on vara maha kanda
Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste tõdes, et vallast väljarännanute protsent 6,41 tuli talle üllatusena. Andmevara märgitud 54 väljarändajat on veidi enamgi kui need 46, kes Tootsi briketivabrikus pea töö kaotavad, ja üsna märkimisväärne vallas, kus tööealisi elanikke on ligemale 480, neist üksikisiku tulumaksu maksab 310.
“Valdavalt on mees see, kes väljas tööl käib, ja emad jäävad siia. Eks alev muutu tühjemaks, mis muud muutust siin ikka märgata on. Eks see kogu Eesti probleem ole praegu,” nentis Kaljuste.
Seda, et kogu perega oleks välismaale mindud, pole Kaljuste täheldanud, pigem on jäädud Tootsi edasi elama. “Ju siis elukohana ta on sobinud, lasteaed ja kool on lähedal, aga tööd ei ole Eestis selle palga eest mis välismaal,” oletas vallajuht.
Igal juhul jääb vald ilma iga äraläinud töötaja pealt maksutuludest, mis laekuvad sihtkohariiki.
“Samal ajal ei tasu Tootsit veel maha kanda. Tootsi kindlasti võitleb, et siinses tööstuskülas toimiks elu edasi, ja vald tegeleb aktiivselt inimestele töökohtade otsimisega piirkonnas. Ettevõtjad tunnevad huvi nii tööstusküla hoonete kui vaba tööjõu vastu. Ma loodan väga, et pinnad selleks sobivad, sest seinad, aknad, soojus on olemas, on vaja leida vaid tegijad,” kinnitas Kaljuste.