NT Bene OÜ hakkas Pärnus Raba tänaval ehitama Eesti esimest vesinikutanklat, mis peaks valmima aasta lõpuks.
Pärnus algas Eesti esimese vesinikutankla ehitus
Tankla tuleb umbes sama suur kui tavaline bensiinijaam.
NT Bene juhatuse liige Raigo Perdi sõnade järgi on tankla ehitus osa suuremast üleeuroopalisest projektist, kus NT Bene OÜ on partner, tanklaid rajatakse samaaegselt Hollandis ja Lätis. “Eestis on kolm partnerit, NT Bene on põhiline initsiaator, teaduslikku tuge annab Tartu ülikooli keemiainstituut ja ega see muidu ei toimiks, kui Pärnu linnavalitsuse toetust poleks,” ütles Pert.
Tulevikus kavatseb ettevõte tankla territooriumile püsti panna ka vesiniku tootmise jaama, mille jaoks on plaanis elektrit hankida lähedalasuvast Fortumi biojaamast. Pikemas perspektiivis on plaan rajada enda väike päikeseelektrijaam. Ise plaanitakse koguda vihmavett, mille elektrolüüsil vesinikku toota.
Raba tänavale kerkiva vesinikutankla ehitusmaksumus on 6,6 miljonit eurot.
Perdi jutu järgi on vesinikul töötavad autod ja ühissõidukid tõusev trend ja ehkki praegu pole Eestis ühtegi sellist autot, mõne aasta pärast pilt muutub. “See on loogiline, et kui pole kohta, kus tankida, pole ka autosid,” märkis Pert, kelle väitel asub Pärnusse kerkiva tankla lähim omasugune Riias.
Perdi sõnade järgi liigub vesinikkütusel autosid ja ühissõidukeid Euroopas. “Vesiniku jõul sõitvaid busse peaks praegu liikuma 84, aasta lõpuks peaks nende arv kasvama 120ni, aastaks 2020 peaks vesinikuga sõitma 500 bussi,” ütles Pert.