Häirekeskus võttis kasutusele nutitelefoniga hädaabinumbrile 112 helistajate täpsema positsioneerimise lahenduse, mis annab päästekorraldajale võimaluse abivajaja asukoht senisest rutem ja täpsemalt määrata ning nii jõuavad kiirabi, päästjad ja politsei kiiremini kohale.
Nüüd saab häirekeskus androidtelefonilt helistaja asukoha enamikul juhtudel kuni 50meetrise raadiusega. Uus lahendus kasutab tehnoloogiaettevõtte Google ja telefonitootja Sony pakutavaid positsioneerimislahendusi. Eestis võeti uus täpsem positsioneerimine esimesena maailmas kasutusele täies mahus – see on Eesti elanikele kättesaadav pea kõigis Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.
Uus täpsema positsioneerimise meetod kasutab nutitelefoni GPSi, Wifi või mobiilsidemasti asukohaandmeid ning tekstisõnumi edastamist. Kui inimene helistab hädaabinumbril 112 Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonilt, käivitab nutitelefon automaatselt asukohateenused ja edastab helistaja asukohaandmed tekstisõnumiga häirekeskusele, mis kuvatakse hädaabikõnega samaaegselt digikaardil päästekorraldaja arvutis.
Helistaja asukoha tuvastamine käivitub vaid siis, kui inimene helistab hädaabinumbril 112. Lahendus on loodud sihipäraselt hädaabiteenistustele ja mingil muul otstarbel inimese asukohta jälgida ei ole võimalik. Eesti elanikele on täpsem positsioneerimine kättesaadav ja aktiveeritud kõigis Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonides, mis on toodetud alates 2011. aasta algusest. Sideettevõtjate andmete kohaselt on neid telefone praegu umbes 40 protsenti kõigist mobiiltelefonidest.
Häirekeskuse esmastel andmetel annab uus positsioneerimise lahendus enamikul juhtudel helistaja asukohaks kuni 50 meetri raadiusega ala. Mõnel juhul on asukoha raadius olnud kolm meetrit. Kuigi päästekorraldaja peab ka uue lahendusega saadava väiksema asukoharaadiuse puhul helistajaga asukoha täpsustama, võib täpsem positsioneerimisala tunduvalt vähendada hädaabikõnes asukoha selgitamiseks kuluvat aega ja hoida kokku elutähtsaid sekundeid abi saamisel.
"Uus ja täpsem helistaja asukoha tuvastamine on oluline edasiareng hädaabiteenuses Eestis ja Euroopas ning omab suurt tähtsust," rõhutas häirekeskuse peadirektor Janek Laev. "Oleme abivajaja asukoha määramisel jõudnud uude etappi ning loodame, et koostööpartnerite abiga jõuab täpsem positsioneerimine ajapikku võimalikult paljude inimeste mobiiltelefoni. Kriisiolukorras hädaabinumbril helistaja küsitlemine tema asukoha selgitamiseks ei tohi võtta liigselt aega ja tekitada lisapingeid. Häirekeskuse soov ja inimeste põhjendatud ootus on olnud, et positsioneerimine muutuks täpsemaks, seepärast asusime häirekeskuse eestvõttel otsima uut lahendust helistaja asukoha tuvastamiseks," ütles Janek Laev.
Senine häirekeskuses ja pea kogu Euroopas kasutusel olev mobiilimastidepõhine positsioneerimine annab helistaja positsioneerimise täpsuse sõltuvalt mastide tihedusest ja hajaasustuses võib positsioneerimisala raadius ulatuda kilomeetriteni. Ebapiisav numbrile 112 helistaja positsioneerimise täpsus ei vasta ühiskonna ootustele ning hädaabikõnes kaotatakse asukoha selgitamisega väärtuslikku aega.
Täpsema positsioneerimise rakendamiseks on häirekeskus teinud koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), Eesti sideettevõtjatega Telia, Elisa ja Tele2 ning Euroopa hädaabinumbri assotsiatsiooniga. Google ja Sony tegid koostööd Ühendkuningriigi ja Eestiga. Eestis rakendati Google’i Androidi operatsioonisüsteemi põhine lahendus täies mahus esimesena maailmas.
"Nüüd nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis töös olev hädaabinumbrile helistaja täpsem positsioneerimismeetod on andnud meie koostööpartnerite hinnangul väga täpseid tulemusi. Tegutseme aktiivselt lahenduse kasutuselevõtmiseks kogu maailmas, et androidtelefonide omajad saaksid hädaabinumbrile helistades kiiremat abi," ütles Google’i tootejuht Akshay Kannan.
Arendustööd häirekeskuse infosüsteemides helistaja asukoha digikaardil kuvamiseks tegi SMIT. SMITi pääste ja hädaabivaldkonna juht Aivo Riisenberg ütles, et SMITi roll oli kogu tehnoloogilise lahenduse terviklik väljamõtlemine ja loomine. "Peamine ülesanne oli sobitada uus positsioneerimislahendus häirekeskuse tehnoloogilisse platvormi selliselt, et abivajajate asukohad oleksid päästekorraldajale kaardil selgelt arusaadavad," ütles Riisenberg.
Riisenbergi sõnul sai häirekeskus lahenduse täies ulatuses maailmas esimesena kasutusele võtta just seetõttu, et Eestis on üks üleriigiline häirekeskus, üks hädaabinumber 112 ja SMITi loodud hädaabiteadete menetlemise infosüsteem. Riisenbergi ütlust mööda on helistaja täpsem positsioneerimine näide sellest, kuidas infotehnoloogia aitab turvalisust luua.
"Lahendus on turvalisuse vaates ülioluline. Numbril 112 helistades on kaks eluliselt väga tähtsat asja: aeg ja helistaja asukoht. Loodud positsioneerimislahendus töötab mõlema kasuks, lühendades täpsema asukoha kaudu inimese aitamiseks kuluvat aega. See omakorda tagab inimestele varasemast veelgi suurema turvatunde," rääkis Riisenberg.
Häirekeskuses jääb kasutusse ka senine mastipõhine helistaja positsioneerimine. See tähendab, et kõikidelt telefonidelt numbril 112 helistajad positsioneeritakse, vahe on positsioneerimise täpsuses ja asukoha täpsustamiseks vajaminevate lisaküsimuste hulgas.
Eestis on alates 2015. aasta veebruarist kasutusel üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 90 protsenti häirekeskusesse helistajatest valib politsei kutsumiseks numbri 112, kuid iga kümnes helistab politsei abi vajades veel endisel numbril 110. Kuigi numbril 110 helistajad suunatakse automaatselt numbrile 112, ei rakendu 110-le helistajatele uus täpsema positsioneerimise süsteem. Seega on väga oluline põhjus numbri 110 kasutamisest loobuda.