Postijaamas kangastub pulmade lugu

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lodja postijaama perenaine Aime Vilu istub koos väikese abilise Kreetega villise kapotil.
Lodja postijaama perenaine Aime Vilu istub koos väikese abilise Kreetega villise kapotil. Foto: Mailiis Ollino

Lodja postijaamas kangastub pulmade lugu tuhatkonnal eri ajastu esemel, pulmakutsel ja -lehel, pruutpaaridest tehtud fotodel ja abiellu astumise tunnistustel, mida paari nädalaga on uudistanud ligemale 300 külastajat.

“Meil käisid siin inimesed Tartu- ja Põlvamaalt ja üks neist leidis siit oma vanavanemate pulmakutse,” räägib MTÜ Lodja Postijaama Arendamise Seltsi juhatuse liige Aime Vilu ja lisab, et igal siiatoodud esemel on oma lugu.

Vanim pruutkleit on seltsi algatusel ja kohalike abiga kogutud väljapanekus 1947. aastast, vanim pruudiloor 1900. aastast. Ühe kleidi juures on kiri, et kapron selle õmblemiseks õnnestus saada 1962. aastal Moskvast. Defitsiidiajast annavad tunnistust perekonnaseisuosakonna väljastatud talongid abieluavalduse toonud noortele, nende alusel sai teatud kauplustest osta nappivat kaupa, pruut näiteks valged kingad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles