Laoranna talu perenaine Hilja Mändla läheb ähmi, kui jätame pilgu maja ees kaunitel nagu sametist roosidele, mis vaatavad vastu säravkollaste, kreemjate purpursete õiesilmadega.
Tellijale
Laoranna pere teab mere võlu ja valu
30. juuli 2016, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kaunidust ei ole siin üldse, kopaga kaevati maja ümbrus üles ja pandi vundamendi soojustus, võtsin enne roosid üles, hoidsin paar nädalat kastides ja sussutasin. nüüd nad on väikesed, enne olid ilusad,” seletab perenaine ühe hingetõmbega. “Mul on hea meel, et nad ellu jäid, aga sortidest ei tea ma midagi, panen maha need, mis tuuakse.”