Augusti keskel Pärnus viies korda toimuv monoteatrite festival Monomaffia toob päeva jooksul vaataja ette kaheksa lavastust Eestist, Austriast, Slovakkiast, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Soomest.
Monomaffia toob Pärnu lavastused kuuest riigist
1. august 2016, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist osaleb festivalil Silver Kaljula lavastusega "5 grammi sisemist rahu" teatrist Must Kast. Silver pakub vaadata lugu, mis räägib ausalt narkootikumide mõjust tarvitajale, lähedastele ja ühiskonnale. Eelkõige noortele mõeldud lavastuse eest oli näitleja nomineeritud Eesti parima laste- ja noortelavastuse auhinnale. Samuti esindab Eesti teatrit VAT Teatri "Kuidas ma koera sõin". Tuntud muusik ja näitleja Lauri Saatpalu esitab tõsinaljaka loo Vene sõjaväest ja meheks saamisest.
Huumorisõpradele sobib Slovakkia näitleja Pavol Seriši "Kas jäite oma roaga rahule?". Näitleja mängib samas tükis 20 rolli, rõhudes publiku kujutlusvõimele ja ühendades teatri, klounikunsti, miimitehnika, tantsu ja absurdi. Austria näitleja Julia Rose Stöckl räägib lavastuses "Lahkumine Zilleri orust" loo noorest mänedžerist, kes peab ellu jääma suurlinnades nagu New York ja Pariis. Laval seotakse traditsiooniline teatrikeel postmodernismiga.
Kõige tuntum osaleja on ameeriklane Bill Bowers. Suureks Ameerika miimiks kutsutud näitleja jutustab lavastuses "Sõnadetagi selge" vaimuka, haarava ja uskumatult tõepärase loo nii oma karjäärist kui pidevatest otsingutest. Teises Ameerikast pärit lavastuses "Mu süda uitab Lvivis" jutustab näitlejanna Sany Simona loo oma emast, kahest tädist ja vanaemast ja nende teekonnast Nõukogude Liidust Ameerikasse.
Eesti teatriga seondub samuti Austrias tegutsev näitleja Toomas Täht, kes etendab spetsiaalselt Monomaffia tarvis eesti keelde tõlgitud tükki "Juudas". Soome noorema põlve näitleja Johannes Holopainen kannab lavastuses "Sõdur" ette monoloogi, mis kompab piire ja on omamoodi sõjavastane manifest.
Monomaffia erineb Eesti ülejäänud teatrifestivalidest selle poolest, et keskendub eeskätt näitlejale kui teatri kesksele tegijale, kelleta ei saaks lavastus kuidagi toimida.