Kes võtab vastutuse? Sellele küsimusele peab vastama juurdlus.
Keegi ei tunnista surmakaevu omaks
28. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile päeval meenutasid Pärnu jõe kaldal kolmapäeval juhtunud traagilist õnnetust kidurate kaskede külge seotud tuule käes laperdavad sinivalged politseilindid. Ümber surma toonud kanalisatsioonikaevu, mis kaetud hotelli numbritoa uksega. Endiselt aga ripub õhus küsimus: kes vastutab mõttetu surma eest?
Fakt on, et nelja meetri sügavune katmata kaanega kaev, kus Pärnu jõe ääres jalutanud 22aastane Diana Aitai elu jättis, asub Pärnu linna kinnistul. Ent linn ei kipu vastutust endale võtma, väites torustiku koos kaevuga kuuluvat AS Sanatoorium Tervisele.
Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo andmetel on tegemist osaliselt Pärnu linna maa, osaliselt Tervise maa all jooksva ning AS Sanatoorium Tervisele kuuluva tehnoloogilise vee torustikuga, mis rajati 1981. aastal koos Tervise juurdeehituse ja katlamaja torustikega. “Kuna torustike omanik on Tervis, lasub vastutus heakorra, ohutuse ning muu eest neil,” väitis ta.
Eeldused ja aimdused
Samal ajal tunnistas Murakas-Ollo, et linnavalitsuse väide, nagu kuuluks torustik Tervisele, toetub vaid teostusjoonisele, mille järgi need rajati. “Kui torustik sanatooriumile ehitati, siis on see sanatooriumi oma,” tegi Murakas-Ollo järelduse.
Sellega ei saa kuidagi nõustuda Tervise juhatuse liige Jaan Ratnik, kelle hinnangul ei tõesta teostusjoonis veel omandiõigust. “Tervise tarbeks on rajatud ka elektri- ja telefoniliine, see ei tähenda, et need liinid Tervisele kuuluks,” ei lepi Ratnik sellega, et vastutus juhtunu pärast nende kaela surutakse.
Ratniku kinnitusel pole Tervis kõnealust torustikku kunagi kasutanud. “Niipalju kui ma näen meie paberites tagasi, on meie tuletõrje veevõtukohad olnud aastast 1978 hoopis teiste kohtade peal,” ei saa Ratnik aru, miks ja kellel oli üldse vaja see torustik rajada. Liiati valmis Tervisel 1981. aastal oma maal pumbajaam koos tuletõrje veereservuaariga.
Murakas-Ollo väitel oleks pidanud Tervis, juhul kui ettevõte torustikku ei kasutanud, selle sulgema ja sellest tulenevalt vastavad teostusjoonised linnale üle andma. Linn kannab seejärel andmed torustiku likvideerimise kohta andmekogusse. “Seda toimingut sanatooriumi poolt aga tehtud ei ole,“ märkis Murakas-Ollo.
Ent nii nagu Ratniku väitel pole ühtki tõendit torustiku kuulumise kohta Tervisele, ei ole linnavalitsuses ühtki dokumenti, mis selle linna omaks tunnistaks. Ka ei leia kõnealust torustikku peremeheta vara nimekirjast.
Pärnu linnavalitsuse linnavara peaspetsialisti Karin Pärmanni selgitusel ei tähenda asjaolu, et torustik asub linna maal, seda, et see kuuluks automaatselt linnale. “Eeldatakse, et enne 1999. aastat ehitatud tehnorajatis kuulub sellele, kelle tarvis need ehitati,” märkis Pärmann. Lisades, et kui Tervis torustikku omaks ei tunnista, tuleb see tõepoolest lugeda kinnistu osaks ja linnale kuuluvaks.
“Sisetunne ütleb küll, et küllap ta ikka selle Tervisega seotud oli, aga kui dokumente pole, siis ei pea sugugi keegi tunnistama, et tema on omanik,” nentis Pärmann.
Omandisuhte ja muude asjaolude väljaselgitamiseks alustaski Lääne prefektuur eile kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest, ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Annely Erm. Menetlust juhib Lääne ringkonnaprokuratuur. Kohtus süüdimõistmisel karistatakse selle eest kuni kolmeaastase vangistusega.
Suri jäises vees
Traagiline õnnetus juhtus kolmapäeva pärastlõunal. Häirekeskus sai kell 15.30 teate, et Pärnu jõe ääres Tervise sanatooriumi juures on naine kanalisatsioonikaevu kukkunud.
Juhtunut eemalt pealt näinu tuli päästjatele Ringi tänava otsa vastu ja näitas kätte koha, kus naine kaevu kukkus. Et kaev oli 2,5 meetri kõrguselt veega täidetud, võttis Aitai leidmine aega.
Noor naine saadi kaevust kätte kell 15.51. Selleks ajaks oli üle 20 minuti külmas vees olnud Aitai juba surnud, nagu kinnitas Pärnu haigla pressiesindaja Eda Amur. Kiirabitöötajad märkisid surma põhjuseks alajahtumise ja uppumise. Võimalikud muud vigastused peab selgitama lahkamine.