Detektorist Jüri Vlassov: Metalliotsimine on mu kirg!

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobiarheoloog Jüri Vlassov II on kindel, et tema unistuste aare on veel leidmata. Näiteks need 90 000 hõbetükki, mida ristirüütlid meie vanematelt tagasi nõudsid.
Hobiarheoloog Jüri Vlassov II on kindel, et tema unistuste aare on veel leidmata. Näiteks need 90 000 hõbetükki, mida ristirüütlid meie vanematelt tagasi nõudsid. Foto: Erakogu

Pärnumaa hobiarheoloog Jüri Vlassov ütleb, et harrastaja metalliotsijaga põldudel ja metsades rändamine on talle üks põnevamaid tegevusi. “See on mu kirg! Adrenaliin tõuseb iga kord lakke, kui detektor helisema hakkab!” kinnitab ta.

“Ma polnud kuulnudki metallidetektoritest ega nendega aarete otsimisest, enne kui kursusevend mind 2012. aastal muinsuskaitseameti korraldatud detektoristide koolitusele kutsus,” jutustab Vlassov.

Esmalt tundis Vlassov harrastusarheoloogia vastu teoreetilist huvi. “Aga õnneks või õnnetuseks on meie suguvõsa valduses juba ammustest aegadest üks haruldane münt,” seletab ta. “See pärineb aastaist 1009–1016, mil Inglismaad valitses kuningas Ethelred II. Olin toona, aastal 2012 just ostnud uue fotoobjektiivi ja tegin sellest mündist naljaviluks foto. See pilt sattus tuttava Haapsalu ajalooõpetaja soovitusel Eesti ühe tuntuma ajaloolase-numismaatiku Ivar Leimuse manu. Ja Leimus oli kindel, et ma olen selle mündi kusagilt Eesti maapõuest salaja välja kaevanud! Või mustalt turult ostnud.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles