Muidugi pakkus lõppeval nädalal kõige enam kõneainet Weekend Festival Baltic, aga sellest ma juba kirjutasin. Teisel kohal olid Eesti presidendivalimised. Tänu Reformierakonna kaua venitatud otsusele, keda nimetada oma kandidaadiks riigikogu valimistevoorus. Nimetati Siim Kallas.
Kallase maine kasvaks mühinal nagu buumiaegne majandus, kui ta suudaks veenda ülejäänud erakondi ennast riigikogus toetama, aga vist ei suuda. Keskerakond on juba läbipaistvalt öelnud, et Kallasel pole midagi käega katsutavat pakkuda – ei muudatusi valitsuses ega Keskerakonna mängijate suurde liivakasti tagasivõtmist. See olnukski imelik lootus, sest presidendil ei ole meie riigis suurt muud peale teenetemärkide jagada. Erakondade ainus huvi riigikogus presidendi valimise suhtes kokku leppida saab olla leida inimene, kes riigipeana ei kipuks vahele segama, algatama ega noomima. Ent pesuehtsat mugavuspresidenti praegu kandidaatide hulgas ei olegi.