Vapiloomad ootavad oma saatust kuldsel kilbil

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe Vändra, Halinga valla ja Tootsi valla ühinemisel tahavad tootsilased, et uue omavalitsuse vapile jääks nende ajalooline mänd, mis kasvab töö lõpetanud briketivabriku ees.
Kahe Vändra, Halinga valla ja Tootsi valla ühinemisel tahavad tootsilased, et uue omavalitsuse vapile jääks nende ajalooline mänd, mis kasvab töö lõpetanud briketivabriku ees. Foto: Ants Liigus

Samal ajal kui eesti keele instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll annab haldusreformi ajakirjas Regi nõu, millistest põhimõtetest lähtuda uute omavalitsuste ristimisel, on tähtis mõelda nende nimede sidumisele sümbooli- kaga.

Kas suurte omavalitsuste moodustamise järel jäävad vapile alles Halinga valla ja Vändra alevi karu, Saarde ilves, Are metskits, Varbla hõbedane kühmnokkluik? Ja kas merelise saarvalla Kihnu hõbedane hüljes on püsiväärtusega?

Kaisma valla kaunis vapiluik läks ajalukku pärast ühinemist Vändra vallaga. Vaid Pärnumaa vapiloom karu võib ennast tagajalgadele tõusnuna ehk kindlalt tunda, kuna vapi kinnitas 1937. aastal riigivanem Konstantin Päts ja registreeris oma riigi taastamise järel riigikantselei 1996. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles