Juhtkiri: Haldusreformi tagasilöök

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Mida iganes rahandusministeerium haldusreformiseaduse põhiseadusele vastavuse kohta ei väidaks, Paul Varuli advokaadibüroo on oma analüüsis selgesti välja toonud põhiseaduse suure riive. Varul möönis intervjuus Postimehele, et seaduse ühegi paragrahvi kohta ei saa öelda, nagu oleks see tuntavas vastuolus põhiseadusega. Ent seaduses ette nähtud sundühendamine on igal juhul kohaliku omavalitsuse autonoomia põhiseadusliku garantii riive. See poleks kõigest väike põks nagu automõlkimine liikluses, vaid analüüsi kohaselt on riive kõigi kolme kriteeriumi järgi – sobiv, vajalik ja mõõdukas – liiga suur.

Omavalitsuse 5000 elaniku kriteerium on muudetud ülitähtsaks, samal ajal on muud mõõdupuud, mille alusel saab otsustada valla või linna haldussuutlikkuse üle, seadusest välja jäetud.

Analüüsi oluline järeldus on muudatusteks jäetud liiga lühike aeg. Ei loe ühinemise sisu, vaid selleks 2017. aasta kohalikeks valimisteks valmissaamine. Täiesti õige on seegi tähelepanek, et puuduvad reeglid, ammugi tegevuskava, kui tulevad kohtuvaidlused. Need aga tulevad, sest rida valdu on valmis minema riigikohtusse. Riigikohus, millel tavaliselt on aega küllaga, on juba valmis valdade kaebusi käsitlema septembri jooksul, sest 1. oktoobril kukub omavalitsustele tähtaeg teatada, kellega ollakse vabatahtlikult valmis ühtima. Loodetavasti teame selleks ajaks, kas 5000 elaniku miinimumpiir ja tõrksate sundliitmine on seaduslik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles