Kaunis põlistalu vastu Lätimaad areneb kontserdipaigaks

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”See talu on piirkonna ainus säilinud põlistalu, väga vana ja pika kultuuriajalooga koht,” seletab Uue-Jaani talus kasvanud perekonna-psühholoog Aet Lass.
”See talu on piirkonna ainus säilinud põlistalu, väga vana ja pika kultuuriajalooga koht,” seletab Uue-Jaani talus kasvanud perekonna-psühholoog Aet Lass. Foto: Mailiis Ollino

Kruuskattega tee ääres üle sügava kraavi hakkavad silma piiripostid nagu meenutus ajast, mil põlisesse Uue-Jaani tallu pääsemist tõkestasid betoonplokid ja piirivalvur soovitas peretütrel üle kraavi hüpata.

“Küsisin, miks ma pean kingadega hüppama üle kraavi, tahan minna lapsepõlvekoju, vanemate juurde,” meenutab Aet Lass veerandsaja aasta tagust aega. “Siis tehti uus, siksakiga tee, sest kuidagi pidid ju inimesed saama liikuma, aga olime siin väga turvatud: ühel pool piirikraavi käisid Eesti, teisel pool Läti piirivalvurid koeraga. Nüüd on kõik üks Schengen ja selle auks tegin aeda väravad elulõngade jaoks.”

Lopsakad siniseõielised elulõngad kaarduvad üle kolme värava, astrid, lõvilõuad, päevakübarad, siilikud, floksiallee on nii kirevad, nagu paistaks Ikla kohal ainult päike. Aga taevas on masendavalt hall ja taevamärga tibutab lakkamatult. Energiline Aet Lass hoiab vihmavarju pea kohal ja näitab talu, kus iga aianurk ja ese on seotud tema lapsepõlvemälestustega. Ta räägib poegadest, Uue-Jaani noorperemehest Taavist ja tema arhitektist vennast Kaurist, kes on kujundanud tervikliku ja kauni maakoha, nii et siin toimusid mitmendat suve Kabli Päikeseloojangu festivali kontserdid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles