Varahommikul prõmmiti aknale ja küsiti telefoni

Poolsada aastat Iklas elanud Elgi Aas lapselapselaps Olafiga kodumaja verandal. Foto: Mailiis Ollino

Bussipeatuse vastas teekaldal seisab kauni verandaga roheline maja, mille elutoa aknale prõmmimine ajas 25 aastat tagasi pererahva päikesetõusu aegu ootamatult vara jalule.

“Kargasime üles: mis nüüd? Akna taga oli sõjaväemundris mees, ta tahtis telefoni juurde pääseda, seletas läbi akna, et OMON ja OMON,” meenutab majaperenaine ja kauaaegne Metsapoole kooli õpetaja Elgi Aas 14. juuni 1991. aasta unustamatut hommikut.

“Lasime ta sisse. Meil oli lauatelefon, ta sai jutud räägitud, vist Pärnuga, ja läks. Mis see OMON on, me ei teadnud. Ja seda, mis piiril juhtus, kuulsime hiljem.”