Kaupo Meiel: Ostame nime sisse

Kaupo Meiel
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupo Meiel.
Kaupo Meiel. Foto: PP

Presidendivalimiste varjus tiksub vaikselt, kuid kindlalt edasi haldusreform ning punkte, mille üle linna- või vallavolikogus vaielda, leidub palju, nende seas peavad ühinejad vastama käegakatsutavatele küsimustele ja lahendama sümboolseidki probleeme, näiteks jõudma kokkuleppele, mis saab uue ja suure omavalitsuse nimeks.

Nimeküsimus pole sugugi kõrvalise tähtsusega, nimel on maagiline mõju. Kui inimese nimi on näiteks Mihkel, siis ta enamasti näebki välja nagu Mihkel, mitte nagu Janno. Oleks Mihkli nimi Vigur-Vigri-Ottomat, oleks ta hoopis teine inimene, ei tunneks äragi, kui tänaval vastu tuleb.

Linnad ja vallad on oma nimele õigustatult uhked. Igal nimel on oma lugu, mida põlvest põlve edasi räägitakse. Kohanimest tuleneb osa inimese identiteedist. On vaks vahet, kas nimetad end Tartus või Narva-Jõesuus pärnakaks või torikaks või paikusekaks. Kui New Yorgis mainid kõrgseltskonnas, et oled pärit Tõstamaalt, noogutab kohe mõni kuulaja ja ütleb paar head sõna Tõstamaa mõisa ja Toomas Rõhu aadressil. “Audru, alright,” ümisetakse Londoni igas pangas. Ja oma eksootilist Sauga või Are päritolu võib rõhutada nii Indias kui Indoneesias.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles